Kuigi taimede bioproduktsiooni rakendamine energiatootmises näib olevat võti, mille abil tulevikus energiakriisi leevendada, leiavad eksperdid, et pelgalt energeetilise väärtusega biomassi kasvatamine toidukultuuride arvelt oleks vale.

Just selline mõte jäi kõlama 3.–7. märtsini Tartus Atlantise konverentsikeskuses peetud energiakultuuridele ning biogaasi tootmisele keskendunud rahvusvaheliselt BOVA intensiivkursuselt «Energy Crops and Biogas Production». Üritus toimus BOVA ülikoolide võrgustiku raames ja sai teoks tänu Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusele.

Tootmine peab tasuma

Maaülikooli õppejõud, teadurid Taanist ja Leedust ning maailmas tuntud bioenergia teadlased, nagu prof Michael Wachendorf Saksamaa Kasseli ülikoolist ja prof Henri-Charles Dubourguier, rääkisid oma ettekannetes, kuidas toota biomassi ning millised on võimalused selle töötlemiseks saamaks võimalikult suurt ja mitmekülgset lisaväärtust.

Olulisel kohal oli ka maakasutuse temaatika. Üheskoos leiti, et bioenergia tootmine olgu põllumajanduses kõrvaltegevus, mitte põhisuund.

«Biomassist saadavast energiast rääkides peaksime püüdma oma arvutusi üles ehitada ennekõike metaanile, mis on üheselt mõistetav ekvivalent nii tööstus- ja  põllumajandusettevõtetes kui ka elektritootmisel ning transpordisektoris,» õpetas oma ettekandes biogaasijaama tootlikust hindama Henri-Charles Dubourguier.

Skype vedas alt

Kursusel osalenud 30 üliõpilast Hispaaniast, Saksamaalt, Leedust, Lätist ning Eestist jäid viiepäevase koolitusega väga rahule.

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi magistrant Helis Rossner kiitis nii ürituse korraldust kui ettekandeid. «Korraks küll tekkis probleem, kui haigestunud Soome lektor Elina Virkkunen Tartusse ei jõudnudki ning püüdis loengut pidada Skype’i abil.

Katkendliku internetiühenduse tõttu ei tulnud aga loengust midagi välja. Õnneks lahendati olukord loengumaterjalide paberile trükkimisega,» oli Rossner rahul.

Heameelt ürituse kordamineku üle väljendas ka üks korraldaja, maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak.

Tilgakese tõrvana meepotis nimetas Normak siiski asjaolu, et maaülikoolist oleks soovinud näha suuremat osavõttu. «Võimalik, et meie semestripõhine õppesüsteem pole piisavalt paindlik,» arutles Normak. «Nädalane intensiivkursus löönuks meie kraadiõppurite ja õppejõudude tihedatesse töögraafikutesse tõenäoliselt suure augu.»

Teema väärib jätkamist

Osalejailt kiidusõnu pälvinud ürituse seminaride materjalid tehakse kättesaadavaks Eesti bioenergia veebilehe www.bioenergybaltic.ee ja EMÜ taastuvenergia keskuse kodulehe www.emu.ee/TAK vahendusel, et esitatud info ka teiste asjast huvitatuteni jõuaksid.

Taastuvenergia keskus ei jää nüüd aga kauaks loorberitele puhkama. Juba maikuus on kavas järgmine seminar, kus teadustöid ja kogemusi biogaasi tootmise vallas tulevad jagama professorid Hispaaniast ja Prantsusmaalt ning alustatakse ettevalmistusi sügisese juubelikonverentsi «Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine» (TEUK) korraldamiseks.

Allikas: ajaleht Maaülikool 13.03.08, Risto Mets.