Kolmapäeval, 19. märtsil on maaülikooli uksed avatud keskkoolilõpetajatele, kel lisaks riigieksamitele ees veel üks raske katsumus – elukutsevalik.

Kuigi otsust langetades jälgitakse eksamitelt kogutud punkte, tasuks kindlasti kuulata ka südamehäält. Oma õpingutest räägivad maaülikooli tudengid.

Kadi Avi, majandusarvestus ja finantsjuhtimine III:

Olen siit saanud eelkõige teadmisi, aga ka praktilise baasi. Maaülikool on kui teine kodu ja inimesed kui üks pere. Õppejõud on kui sõber, kellega võid rõõme ja muresid jagada. Tänu väikestele gruppidele saab õppejõud juhendada meid individuaalselt. Kogu ümbritsev kiirgab soojust, isegi riidehoiutädi naeratab päeva lõpus ja küsib, kuidas eksam läks. Sellepärast ei kahetse ma hetkegi ja tunnen vaid uhkust, et olen maaülikooli üliõpilane.

Kaiti Pilk, maastikuarhitekt III:

Enne õppisin 2 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias. Olen uue valikuga väga rahul. See ülikool on üsna teistmoodi – üliõpilased-õppejõud saavad omavahel sõbralikult läbi, ei ole liialt ametlikkust. Ka oma kursusega olen rahul. Kuigi meil on erinevaid kujusid, saame hästi läbi.

Mart Kelk, metsatööstuse mag I:

Metsandus hakkas mind huvitama 12. klassis. Keskkonnatemaatika on järjest aktuaalsemaks muutumas. Läksin ka magistrantuuri, et sügavamaid teadmisi saada. Väga oluline osa on olnud metsatudengite seltsil.

Karin Ojamäe, rakendushüdrobioloogia III:

Õpingute alustamine on õigustatud, kui teema tekitab tohutut hasarti ja teadmistejanu, sellist, mis ei lase üldse paigal olla. Minu eriala on põnev õppida, kui ise paras fänn oled. Igal suvel on välipraktikumid. Põnev on, sest keerulist protsessi uurides tekib 20 uut küsimust. Vähegi tublimal hüdrobioloogil on võimalus juba varakult koos teadlastega töötada. Hüdrobioloogid on Eestis ja välismaal väga vajatud. Koolis kohtlevad õppejõud ja teadlased meid nii, nagu oleksimegi kolleegid.

Heidi Heitur, ökonoomika ja ettevõtlus I:

Esimest korda peahoonesse sattudes tundus see looduslähedane ning mõnusa õhkkonnaga. Tundsin end kohe nagu kala vees. Esialgu tundus imelik, et tuleb õppida aineid, mis pole erialaga absoluutselt seotud, aga maaülikool on ju põllumajandusliku suunitlusega. Meil on palju võimalusi vaba aja sisustamiseks: sport, rahvatantsurühm ja kammerkoor. Teotahtelised leiavad tegevust üliõpilasesinduses. Ühiselamu on lähedal ning kooli minek võtab vaid paar minutit.

Margus Paesalu, metsatööst III:

Kuperjanovi pataljonis aega teenides olime palju metsas keset ilusaid männikuid ja tekkis huvi metsanduse vastu. Õpingute võtmeks on olnud metsaüliõpilaste selts, mis on pannud eriala järjest enam meeldima ja andnud rahvusvahelist kogemust. Käisin isegi Lõuna-Aafrikas rahvusvahelisel metsaüliõpilaste kogunemisel. Meie ajal taaselustusid legendaarsed Järvselja mängud. Arvan, et erialast tähtsam on enda suhtumine.

Kadri Kalle, maastikukaitse ja -hoolduse mag I:

Minu jaoks on maaülikool kuidagi koduse õhkkonnaga. Säilib küll austus, aga pole barjääri tudengi ja õppejõu vahel. Kindlasti on suur osa seltsitegevusel. Kuulun keskkonnaüliõpilaste seltsi. Kooliväline, aga samas erialaga seotud tegevus aitab enesearendusele kaasa. Ning loomulikult toredad üritused ja suhtlemine tudengitega teistelt erialadelt. Ülikool on meid alati toetanud ja olnud rõõmus aktiivsete tudengite üle. Võimalused enesearenguks on väga suured, kui on vaid pealehakkamist ja tahet.

Liisi Õunapuu, looduvarade kasutamine ja kaitse III:

Kolm aastat õppimist on pakkunud suure hulga kirevaid kogemusi. Vast kõige toredam on metsaüliõpilaste seltsi liikmeks olemine. Samuti on ülikooliaeg toonud uusi sõpru, kelleta elu ette ei kujuta. Järvselja parmudele, sääskedele ja puukidele mõeldes tuleb alati muie suule, seal saadud kogemused ja teadmised on hindamatud. Arvan, et see aeg on mulle andnud kindlustunde, et saan elus hakkama.

Laura Niemelä, veterinaarmeditsiin IV:

Olen Soome loomaarsti üliõpilaste seltsi ehk Suolet ry esimees. Seltsil on 100 liiget. Vabal ajal tegelen ratsutamisega ja oma taksikoertega. Muidu elan tavalist üliõpilaselu, kohtun sõpradega ja käin vahel pidudel.

Peep Teppo, metsamajanduse mag II:

Metsaüliõpilaste selts on mind siin nii kaua hoidnud, astusin ka magistrantuuri. Teistega koos on tore olla, tänu seltsile olen kuulnud, millega tegelevad vilistlased, ja näinud teiste riikide metsandust.

Allikas: ajaleht Maaülikool 13.03.08, Sirje Pärismaa.