Põllumajandushinnad jäävad arvatavasti kõrgeks ja muutuvad kindlasti heitlikumaks.

Kunagi varem pole nii paljude põllumajandustoodete hinnad tõusnud korraga, nagu viimasel paaril aastal. Samuti on tõenäoline, et murtud saab teinegi tava – see, et põllumajandussaaduste hinna tõus on tavaliselt jäänud palju lühiajalisemaks kui hinnalanguste perioodid.

Ent hinnatõus ei pruugi jätkuda sama dramaatiliselt kui viimastel aastatel. Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hiljutises analüüsis kirjutatakse, et hinnahüpete põhjuseks on olnud nii lühiajaline nõudluse-pakkumise tasakaalustamatus osal turgudel kui ka mõned tegurid, mis võivad jääda turgu mõjutama pikemaks ajaks. “Seda, et turud suudavad päris kiiresti kohaneda, on juba demonstreerinud pakkumispoole vastus maisi- ja suhkruturul, kus tootmise kasv viis hindade alanemiseni 2007. aasta lõpus.”

Aga tulevik on ettearvamatum kui varem, sest põllumajandustooraine – eriti teravilja – laovarud on tavapärasest väiksemad ning ootamatud sündmused mõjuvad hinnale tugevamini. Järjest enam huvituvad põllumajandustoorme turust finantsinvestorid ning see suurendab põllumajandustoorme futuuride likviidsust, aga ka hindade kõikumist.

Kasvava biokütusenõudluse tõttu võivad hinnad jääda pikaks ajaks suhteliselt kõrgele tasemele. Midagi eriti kindlat ei saa samal ajal ennustada, sest “biokütusenõudluse püsimine sõltub hulgast teguritest, mille mõju on praegu võimatu täpselt ette näha”.

Biokütuste buumi vallandas teadupärast toornaftahinna tõus. Naftahind seab biokütuse valmistamiseks kasutatavale põllumajandustoorainele lae: biokütusetoore ei saa kallineda kiiremini kui nafta, vastasel korral muutuks biokütus konkurentsivõimetuks.

Kliima mõjutab

Biokütustebuum on pannud teadlased uurima ja arendama nn teise põlvkonna biokütuseid, mille valmistamiseks ei tule konkureerida toiduks sobivate põllumajandustoodete pärast ja mille tooraine kasvatamiseks kõlbab ka kõigile muudele kultuuridele sobimatu maa. Aga nende lahenduste kommertskasutusse jõudmiseni kulub FAO hinnangul veel palju-palju aastaid.

Kindlasti mõjub põllumajandussaaduste hinnale ka kliimasoojenemine. Juba aastaid kliimasoojenemise majanduslikku mõju uurinud William R. Cline ennustab mullu ilmunud raamatus, et maailma põllumajandustootmise potentsiaal väheneb 2080. aastaks 3–16%. Kas pigem 3% või 16%, sõltub sellest, kui tugevasti taimede kasvu soodustavaks osutub CO2 hulga suurenemine atmosfääris.

Suures osas maailmast jääb põllumajandustootmiseks kõlblikku maad ka pidevalt vähemaks.

Veel üks muutus on kiiresti jõukamaks muutuvate riikide elanike menüüs toimuv nihe: kasvab nõudlus liha ja piima järele. Rahvusvahelise toidupoliitika uurimise instituudi IFPRI direktor Joachim von Braun märgib detsembris avaldatud raportis, et paljud maailma väikefarmerid sooviksid küll kinni haarata uutest liha-, piima-, juur- ja puuviljatootmise võimalustest, ent nendega tegelema hakkamine eeldab toidutööstuse ja jaemüüjate kvaliteedinõudmiste täitmist, mis käib potentsiaalsetel uutel tootjatel sageli üle jõu.