Lumi pani hetkeks kevadele jala taha, aga miski ei saa enam pidama. Algav nädal paistab toovat kõige enam muljeid hülgeilmast. Viigrite jaoks napib jääd ja lund.

Kuigi vahel tundub, et inimene on nii väike tegelane, et tema küll Maa ilma mõjutada ei suuda, pole kliimasoojenemine hüljeste jaoks enam lihtsalt sõnakõlks.

Hülgeuurija Mart Jüssi sõnul on soe ilm surunud hülged poegima uutesse paikadesse, kus neil on palju vaenlasi, keda nad isegi karta ei oska. Praegu peavadki viigerhülged ainsas mõnusas jääpaigas Pärnu lahel olelusvõitlust, iga viigripoja kohta tuleb merikotkas ära küll. Jüssi ütleb, et ega merikotkas otseselt poega murra, küll on aga halb see, et lund pole, sest tavaliselt sünnivad viigrid jääl lumekoobastes. Hoopis halb on, et esimesed pojad satuvad juba ka randa ja inimese läheduses ei julge emad poegi toita. Kui tõsist vajadust pole, siis ei tasu lähiajal niisama randa kondama minna. Mart Jüssi ütleb ka, et hallhülgeid on kaugel merelaidudel sündinud palju, aga et merevesi on sel aastal kõrge, siis on lasteaedades pinda vähe ja hülgevanemad stressis – näis, kuidas see mõjub laste ellujäämisele.

Rändurid tõmbavad hinge

Esimene sahkam tulijaid tuli enne lume tulekut ära ja soojalembesemad ootavad uut soojalainet. Kõikjal on nähtud sookurgi, luikesid, lõokesi, kiivitajaid, kuldnokki jpm. Haigrute tulek jäi mul tähele panemata, ometi nägid looduskaitsekeskuse mehed neid juba hulgaliselt veebruari lõpul. Metsisemäng käib. Ja need, kelle kodumets on saekaatrisse läinud, tulevad inimeste juurde õiglust otsima – millegipärast nimetavad inimesed neid “hulludeks metsisteks”. Peipsil ujus reedel uhkelt esimene laululuigepaar. Kõik Vilusi küla 14 nurmkana on talve õnnelikult üle elanud – neliteist jäljerida läksid reede hommikul üle tiigijääle tuisanud lume.

Lilled ja lumi

Saaremaal on õieaeg täies hoos. Maire Forsel Leisist kirjutab: “Mõni päev tagasi leidsin aianurgast 5–6 cm pikkuseid sinililli (punaseid), millel nupud juba värvilised, lumikellukesed õitsevad juba ammu, krookused, tulbid ja nartsissid on kõik 4–7 cm maast väljas.” Külmakraadid ei paista kevadistele ärkajatele veel liiga tegevat. Minu aias on rohurinne taas unes ja paksu lumekihi all. Vaid talisibula piigid sirutuvad lumehangest läbi. Lume tulek tõmbas küll pidurit, aga kauaks?

Vello Keppart Luualt ütleb: “Esimesel märtsil oli ilm soodne sarapuu ja leppade õietolmu levikuks, vaher jooksis mahla, metsas õitsesid näsiniined ja varakevadised lilled (lumeroos, lumekupp, lumikelluke) – tõeline kevad. Sama päeva õhtul tekkis uus lumevaip. Varatalv läks sujuvalt üle kevadtalveks ja päristalv jäigi tulemata.”

Sarvemüksude kasvuaeg

Eelmise nädala peategija oli Ida-Eestis tuisk: rannas konnates oli tuisuvaaludes lund koguni nii palju, et see tungis saapasäärest sisse. Samal ajal oli lääne pool rõõmu ka veest. Aivar Ruukel Soomaalt ütleb, et veetase on tõusnud 1,5 meetrit kõrgemale ja ta on juba kolmel nädalavahetusel saanud teha kanuumatku. Ühtaegu surub kõrge veetase Enn Vilbaste sõnul loomad kokku kuivematele maaribadele – vähemalt Soomaa huntidel on pidusöömaaeg. Aga eks neil ole seda praegu vaja ka, sest ulukiuurija Harri Valdmanni kinnitusel on hundipulmad läbi. Sunnitud paastuaeg on tulemas.

Valdmann ütleb ka: “Ilveste jooksuaeg paistab intensiivse territooriumi märgistamise järgi täies hoos olevat. Karu teeb veel uinakut. Põdrad, kitsed ja metssead on säilitusrežiimil, liiguvad vähe ja on kogunenud toitumiskohtadesse nagu aastaajale kohane. Sokkudel sarved kasvavad, aga ei ole veel täit kõrgust saavutanud. Nugise ja mingi arvukus paistab juba mitmendat aastat vähikäiku tegevat, kärbil paistab paremini minevat, vähemalt Lõuna-Eesti kandis.” SEA-TV looduskalender.ee lehel näitab, et kesikutel on iseseisva elu peale minemise aeg.

Puumahla aeg tulekul!

Kevaditi on raske mõistatada, millal vahtramahl voolama hakkab – enamasti juhtub see märtsi alguses. Kui sul on oma mahlavaher, siis käi nüüd asja uurimas. Mikk Sarv ütleb, et vaher on rahvalaulus kase ja tamme kõrval üks ilmapuudest. Meelitusnimeks on tal valge puukene – küllap saab valguse väest osa ka mahla jooja.