Üle Eesti on võimust võtnud ja kontrolli alt väljunud sõstra-pahklest (Cecidophyopsis ribis). See kahjur esineb mustal sõstral.

Terved pungad on piklikud, kahjustatud pungad ümmargused.
Foto: internet

Lest ise on 0,25 mm pikkune, valkjas ja ussitaoline (luubiga on võimalik näha). Ühes pungas esineb tuhandeid lesti. Suve teisel poolel on okstel näha kuivanud suured ümarad kestendavad pungad, mis veel kevadel lestadest kubisesid.

Lestad väljuvad suve alguses (umbkaudu juuni alguses, varajasel aastal ka mai lõpus) avanemata jäänud pungadest ning rändavad uusi söödamaid otsima. Nad levivad tuule ja lindude abil ning lehtede kaenalpungale sattudes sisenevad neisse.

Kui hilissügisel uued pungad paisuma hakkavad, tunneb lestadest tabandunud pungad ära nende ümmarguse kuju tõttu. Terved pungad on piklikud ja terava tipuga. Lõplik pilt sellest, kui palju kahjustatud pungi on, saab selgeks kevadel enne lehtede avanemist.
 
Kuidas tõrjuda?
Koduaias peaks lesti kontrolli all hoidma ikka paisunud pungade äranoppimisega. Kui põõsal on üksikuid lestade poolt asustatud pungi, tuleks need ära noppida (põletada, mitte aga aeda laiali loopida ega kompostihunnikusse visata).

Hulgiesinemise korral aga oks(ad) tervikuna maha lõigata. Pahklestad võivad nakatada ka terve aia, kui nende kahjustatud pungad aastast aastasse põõsastelt noppimata jätta (teadmatuse või hooletuse tõttu).

Kuna lestad viibivad pungast väljas üsna lühikest aega, on neid puutemürkidega raske tabada. Punga sisse pääsevad neile ligi süsteemsed taimekaitsevahendid, millest aga kõik pole tõhusaks osutunud.

Lestad on musta sõstra sortide suhtes valivad, kõik ei ole neile ühtviisi meeltmööda. Mõni põõsas on tugevasti kublapungi täis, teisel samas vaid üksikud. Praegustel andmetel on vastupidavamad sordid ’Sejanets Golubki’, ’Pamjati Vavilova’, ’Zagadka’.

Vaata pilte

Väino Eskla 18.04.08