Pinnas meie jalge all on inimese poolt nii palju muudetud, et praegust ajastut võiks nimetada antropotseeniks e inimese loodud. Kuna hetkel kasutatakse enam kui poolt maailma mullastikust erinevate kultuuride kasvatamiseks, karjatamiseks või perioodiliseks raietegevuseks, siis muldade kaitsmine on muutunud oluliseks teaduslikuks ja poliitiliseks eesmärgiks.

Duke'i ülikooli mullateadlane Daniel Richter arutleb ajakirja Soil Science detsembrinumbris ilmunud artiklis selle üle, kas mullad suudavad järgmise 10 aasta toiduvajaduste rahuldamiseks saagikusi kahekordistada, kuidas saaks maakasutuse kaudu parandada muldade süsiniku, toiteainete, jääkide, mürkide ja ka vee bilanssi, eesmärgiga vähendada kahjulikke keskkonnamõjusid.

Prof. Richteri ja tema rahvusvahelise meeskonna loodud projekti kirjeldatakse kui esimest pikaajaliste mullakatsete võrgustiku. Selle olemust ja tulemusi kajastatakse internetilehel: http://ltse.env.duke.edu Projekti üheks eesmärgiks on tõmmata tähelepanu sellele, kui fundamentaalselt oluline on muld peale kultuuride kasvupinnase veel keskkonna kvaliteedile, globaalsele süsinikuringele ja kliimamuutustele. Lisaks soovitakse tugevdada ja uuendada maailma vanimaid ja pikaajalisemaid mullauurimisjaamu, kuna nende kaudu saab adekvaatseimalt teadmisi, kuidas ja miks mullad aegade ning ajastute jooksul muutuvad.

Saadud info baasil on võimalik täiustada kliimamuutusi ja süsinikuringet uurivaid prognoosimudeleid. Seni on probleemiks olnud, et erinevad mullauurimisjaamad ei tööta kuigi integreeritult ning mitmed olulisemad uurimiskeskused (nt Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas) on ebastabiilse rahastamise tõttu suletud.