Septembris Saaremaal toimuva Balti seene- ja sambliketeadlaste sümpoosioni käigus kogutakse kokku infopank kolme Saaremaa kaitseala seni vähe tuntud seene- ja samblikukoosluste kohta.

 “Projekti teostamine annab unikaalse võimaluse koguda minimaalsete kulutustega Eesti ja teiste Balti riikide ning mõnede Põhjamaade tippmükoloogide ja -lihhenoloogide osalemisel andmeid seente ja samblike kohta,” osutas riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi.

“Saaremaa seenestik on rikkalik ja mandrimaast üsna erinev, ka haruldusterohke. Peale muu loodame, et külalisspetsid leiavad siit mitmeid Eestile uusi liike. Sada või 150 terast silma on ju ikka võimas vägi,” osutas akadeemik Erast Parmasto, Eesti tunnustatuim seeneteadlane.

Erast Parmasto rääkis Meie Maale, et Eestis on kokkutulekud seni toimunud Tartus, Kagu-Eestis ja Lahemaa rahvuspargis.

Välitööd kolmel kaitsealal

Tõnu Talvi ütles Meie Maale, et 17.–21. septembrini toimuva sümpoosioni välitööde käigus inventeeritakse Viieristi LKA, Odalätsi MKA ja Kaugatuma-Lõo MKA kaitseala seni nõrgalt tuntud seente- ja samblikekooslused, koostatakse vastavad liiginimestikud ning kaitsekorralduslikud soovitused.

“Need on aluseks nende alade edasise kaitse planeerimisel, seirel ja kaitsekorralduslikel tegevustel,” lisas Talvi.

Balti mükoloogia- ja lihhenoloogiasümpoosion on 1959. a alates vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus korraldatav seene- ja sambliketeadlaste teadusüritus. Selle raames peetakse traditsiooniliselt ettekandeid oma uuematest uurimistööde tulemustest ning korraldatakse ühiseid välitöid.

Rahaliselt toetab KIK

Projekti käigus registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade andmed kantakse keskkonnaregistrisse. “Projekti kavandamine ja teostumine on järjekordne hea näide Saaremaa looduse ja siinsete erinevate haruldaste koosluste ning paljude kaitsealuste liikide rahvusvahelisest tuntusest ja suurest huvist nende vastu,” sõnas Tõnu Talvi.

Projekti toetab 127 440 krooniga keskkonnainvesteeringute keskus.
Erast Parmasto ütles, et Saaremaale tuleb 17. sümpoosiumile teiste seas neli ikka veel töötavat Eesti mükoloogi, kes osalesid ka 1959. aastal esimesel.

“Lisaks teoreetilisemat laadi info vahetamisele oleme alati ka metsas, niidul, kaldal ja rannas vastastikku õppinud ja õpetanud seeneliike ära tundma,” jutustas akadeemik Parmasto. “Praegu nimetatakse seda peenema nimega bioloogilise mitmekesisuse sedastamiseks. Eriti just noortele teadlastele on see olnud iga sümpoosiumi kõige huvitavam ja kasulikum osa.”

Allikas: www.meiemaa.ee 3.03.08, Andres Sepp.