Taas on aeg rääkida puugihaigustest ja vaktsineerimisest. Tooksin mõned arvulised näitajad Hiiumaa kohta: kui 2006. aastal haigestus puukborrelioosi 17 inimest, siis 2007. aastal oli haigestunuid 34. Puukentsefaliiti oli 2006. aastal haigestunud üks inimene aga 2007. aastal oli neid juba kaks. Tavaliselt kestab puugihooaeg aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada.

2008. aasta algusest on Eestis registreeritud juba 46 puukborrelioosi haigestumist. Nii rääkis ajalehele Meie Maa üks haigestunutest, et jaanuaris, pärast metsaskäimist, leidis 68-aastane naine oma suureks üllatuseks kehalt puugi. Seega on aeg mõelda iseenda ja pereliikmete vaktsineerimisele puukentsefaliidi vastu ning õppida end ka ise kaitsma puugirünnete eest.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades, seega leidub neid hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, et siis ohvri riiete külge haakuda.

On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. See tuleb sellest, et puuk vabaneb enne, kui ta avastatakse või et varasemates arengustaadiumides on teda väiksuse tõttu raske leida või ära tunda. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe-kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks, ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Loomulikult peab sellisel juhul kohe minema arsti juurde. Puukentsefaliidi vastu mingit spetsiifilist ravi ei ole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenutel tekib eluaegne immuunsus.

Kui puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva. Kõige tavalisem sümptom on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames ning nendele sümptomitele ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Kuidas saab inimene ennast kõige paremini ise kaitsta:

    • kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, niimoodi on puuke parem märgata, kui nad riietel ronivad;
    • püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
    • kasuta putukatõrjevahendeid;
    • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli korralikult kogu keha üle, ka riided, mis olid seljas.

Kui puuk on hammustanud:

    • katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada. Kui ta on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
    • kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
    • ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
    • võta temast kinni võimalikult pea lähedalt, võimalusel kasuta peenikesi pintsette (apteegis on saadaval ka spetsiaalne puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
    • pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
    • kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht punetab, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Vaktsineerimine on vajalik puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks. Eriti vajaksid seda lapsed, kes on alati liikuvamad ja vaktsineerida tuleks just enne maale või laagrisse minekut. Riskirühma kuuluvad ka üle 60aastased inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Veel ka metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed, inimesed, kes liiguvad rohkem metsas või ohualade piirkonnas elavad püsielanikud.

Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühekuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte esimest süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha ka kolmas. Iga kolme aasta tagant on vaja teha üks kordussüst. Inimesed, kellel on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimiskuur pooleli või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole.

Nii saame ise ennast kaitsta. Pöörduge kindlasti julgelt oma perearsti poole, kes annab vajalikku nõu ja abi.

EVE SAHTEL, Pärnu tervisekaitsetalituse Hiiumaa osakonna inspektor

Allikas: www.hiiumaa.ee 4.03.08.