Soojad talvised ilmad on edevamad puud kevadiselt elevaks teinud. Läänemaal oli veebruari lõpus pungade paisumist näha õunapuudel.

Maguskirsipuu rõngasoksa külgpungadest, mis on õiepungad, on näha rohekat. Tipupung, mis on lehepungaks, on veel üleni enam-vähem pruun.

Rohekat paistab pirnipuu ja maguskirsipuu, mida ka murelipuuks nimetatakse, õiepungade pungasoomuste ääre alt. Ploomipuude pungad on samuti paisunud, aga pisematena neil värvimuutusi nii selgelt ei märka. Ka sõstarde pungade paisumine polnud minu silmeulatuses eriti ilmekas.

Eriti kevadiselt tunnevad end aga mõned karusmarjapõõsad – need on lausa hiirekõrvule läinud.

Sama kevadine on harva kasvatatav marjapõõsas, söödav kuslapuu. Söödaval kuslapuul on pungasoomuste alt näha lausa õienupud. Tema marjadki valmivad meil esimeste seas. Kui aga suur külm peaks esimesi õisi tõsiselt kahjustama, siis on lootust marju saada viimastest – tema õitseaeg on üpris pikk. Söödav kuslapuu on Siberist pärinev külmakindel põõsas, aga ka tema kodumaine lähisugulane balti kuslapuu ehk sadakoor on ainsa kodumaise puu-põõsana juba sama kaugele – hiirekõrvule jõudnud.

Punase leedri õiepung on nagu teistelgi kevadel õitsevatel puudel-põõsastel palju priskem kui lehepung, sellel taimel seisab peatselt ees lehteminemine.

Kui aeda minna, siis võib näha suuri erinevusi sama liigi eri sortide vahel. Pungad paisuvad rohkem varemlehtivatel sortidel, samade liikide hiljemlehtivatel ja -õitsevatel sortidel on pungad veel palju tagasihoidlikumad. Nii paistab hiirekõrvul karusmarjapõõsa kõrval kasvava naaberpõõsa pungadest veel sügav talvine puhkus.

Aiasõbra teeb praegune olukord aias siiski murelikuks. Arenema hakkavad õiepungad muutuvad külmahellaks ja õrnemate sortide puud tervikuna on kaotanud juba ohtlikul määral talve üleelamiseks omandatud külmakindlust. Sarnane areng mullu jaanuaris (mis ei jõudnud nii kaugele kevadesse, kui tänavu on jõutud), põhjustas veebruaris saabunud külmade läbi ploomipuudel kohati tugeva külmakahjustuse. Külmas hävinesid paljudes Eesti piirkondades ploomipuudel kõik õiepungad, aga samuti said kahjustada ka puud tervikuna.

Olulisi ja sarnaseid kahjustusi oli ka pirnipuudel ja maguskirssidel (murelitel). Lähiajal suurt külma veel ei lubata, aga selle oht kestab veel kindlasti kuu aega. Alles siis võib loota õrnemate viljapuude pääsemisele. Aiasõbra praegune suurim soov peaks olema unistus üle aegade soojemast talvest.

Tõnu Ploompuu

Allikas: www.ilm.ee 3.03.08.