Aiandus.ee

Viimasel ajal on meilt üsna palju Eesti õunatootmise ja selle väljavaadete kohta küsitud. On kaks eri asja, kas istutada koduaeda mõned puukesed või rajada pere elatamiseks mitu hektarit istandikku.
Viimasel juhul peab kõik tegurid üksipulki läbi kaaluma, kõik ohud ja riskid arvesse võtma.

Avaldame järgnevalt selleteemalise kirjutise Eesti Aiandusliidu direktorilt Valdur Millerilt.

"Statistikaameti andmeil on Eestis viimase tosina aasta jooksul kasvatatud õunapuid 8000 hektari ringis (s.h ka vähesed pirnipuud). 2001. a loenduse järel fikseeriti küll pinnaks 10 533 ha, kuid 2003. a andmete alusel kasvas õuna- ja pirnipuid kokku 8590 hektaril ning viletsa aasta tõttu oli kogutoodang vaid 4899 tonni, mis on aastate keskmisest 3-4 korda madalam.

Valdav osa (üle 90%) seniseid õunaaedu on rajatud seemikalustel istikutega, mistõttu puud on suuremahulised ja kõrged ning nende majandusliku saagikande alguseks loetakse kokkuleppeliselt 8. kohalkasvamise aasta. Vähesel määral kasutati ka tugevakasvulistel kloonalustel ( A2 jt) puid, kellelt hakkab arvestatav saak tulema kuuendal aastal pärast istutamist. Sellised puud kasvavad aias sama suurteks kui seemikalustel puud ning ka saagikande algus ei saabu oluliselt varem. Istutustihedusest tulenevalt on reavahe 6-8 meetrit ja puude vahe reas soovituslikult 4 meetrit (vahekauguseks on jäetud ka 6 meetrit). Sellistes aedades kulub ühele hektarile keskeltläbi 200 kuni 400 õunapuud. Täiskandeikka jõuab selline aed 12-15 aastaselt ja istandiku eaks on arvestatud 25 aastat. Sobival kasvukohal ja regulaarse hoolduse ning noorenduslõikuste korral võib istandik oluliselt kauem saagikas olla, rääkimata üksikpuudest. Eri sortidel võib mõni puu anda saaki 200-300 kg, aga harva ulatub kandeeas aia õunasaak 20 tonnini hektari kohta. Taoliste istandike (puude) probleemiks on suur töömahukus (võrade) hooldamisel ja saagikorjel ning enamasti on ka saagi kvaliteet väga ebaühtlane. Reeglina on rikkalikul saagiaastal viljad ebaühtlasema suurusega ja suurtel vanadel puudel on saagi põhimassiks väikesed mahlaõunad, mis kõlbavad vaid koduseks tarbimiseks.

Selliste õunapuude peamine juurtemass paikneb 20-40 cm sügavusel mullas ja korraliku istutamise puhul ei vaja puud toestamist. NB! Seemikaluste korral ulatuvad narmasjuured laiuti võra okste ulatusest kaugemale, kloonaluste puhul paikneb põhi juurtemass tüvest alates võraokste all. Seda tuleb arvestada puude väetamisel ja kastmisel. Töömahukuse vähendamise, saagi suurendamise ning selle kvaliteedi parandamise ja tasuvuse suurendamise eesmärgil on aednikud püüdnud pidevalt täiustada oma tootmistehnoloogiaid. Kõike ei pea ise leiutama. Hoopis tulemuslikum on sobitada laias maailmas nähtud kogemused võimaluse korral meie oludega. Kui näiteks võõramaised sordid meile ei sobi, siis suur osa viljelustehnoloogiast on ometi rakendatav. Olgu selleks siis suurem istutustihedus erinevate nõrgakasvuliste kloonaluste kasutamisel, puude toestamissüsteemid, võrahooldus, väetamine ja taimekaitse, saagi normeerimine ja koristamine, saagi säilitamine ja hoidlamajandus, pakendamine ja turustamine.
Eesti aednikud on külastanud eri maade õunaaedu ja oma silmaga näinud, et juba kolmandal aastal pärast istutamist oli puudel (4 x 2 m istutusskeem) peal nii rikkalikult õunu, et oodatud 30 tonnine hektaritsaak oli täiesti reaalne.
Oleme näinud ka katseaedu, kus puukeste vahe reas oli 0,5; 1,0 ja 1,5 meetrit ning ka V-kujulise istutusviisiga puid. Kogesime, et ka 40-50 tonnine õunte hektarisaak on reaalsus. Eesti Aiandusliidu juures tegutsev puuviljanduskomisjon on püüdnud olla tootjaile abiks nii kasvatatavate sortide valikul, kui ka tehnoloogiate juurutamisel. Meie oludes sobivaks peetavad õunasordid (ka muud puuvilja- ja marjasordid) ja pookealused ära toodud järgmises lingis: www.aiandusliit.ee/default.asp?id=148.

Sama komisjon soovitas rajada uued õunaaiad suures osas nõrgemakasvulistel kloonalustel puudega istutusskeemiga 4 x 2 meetrit: 1200 puud hektarile. Neist alusel MM 106 puude kõrgus oleks u 3 meetrit, nõrgematel alustel kuni 2,5 meetrit. Kuna sellistel pookealustel paljundatud puude juurestiku valdav osa paikneb kuni 20 cm sügavuses pinnakihis, siis vajavad need puud nii istutus- kui kogu eluaegset püsitoestust. Noorte puukeste tüved tuleb kohe jäneste ja talvise ereda päiksekiirguse vastu kaitsta.

Põllumajandusministeeriumi abiga oleme suurematele istikukasvatajatele alusekoolide rajamiseks meie oludesse sobivaid nõrgakasvulisi pookealuseid sisse ostnud. Nendele poogitud sordid on juba aastaid müügil. Väikestele pindadele on uut tüüpi aedu juba mitu aastat rajatud ja kokku on neid 20 hektari ringis. Teadaolevalt lisandub paari lähima aasta jooksul 2-3 suuremat aeda.

Suurema aia rajamisel tuleks endale selgeks teha sortide valik ja kogus ning konkreetsete puukoolidega istikute kasvatamise eelleping sõlmida. Olenevalt sellest, kas aed kavatsetakse rajada okulaatidega või võraga istikutega, kulub puukoolil tellimuse täitmiseks 1-2 kasvuperioodi.
Puukoolid toodavad jaemüügiks kirjus valikus paljusid sorte ja aiaärisse möödaminnes sisse astudes ei ole võimalik suures koguses ühte kindlat sorti saada."

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist