Intensiivse metsamajanduse käigus, eriti lageraiete läbi kaotavad paljud põlismetsaliigid sobivaid elutingimusi. Need liigid leiavad sageli oma viimase võimaluse ellu jääda vääriselupaikades, kus raie neid ja nende elupaiku otseselt ei ohusta.

Lendoravauurija Uudo Timm: "Viimastel aastatel on intensiivse metsaraie tagajärjel jäänud vanu metsi, sealhulgas lendoravatele sobivaid vanade õõnsate haabadega metsi järjest vähemaks. Sageli on vääriselupaigad lendoravatele piirkonnas viimasteks sobilikeks pesapaikadeks. Ümbruses kasvavates nooremates metsades võivad lendoravad küll toitumas käia, kuid kodupiirkonnas on kõige olulisem siiski turvaliste haavaõõnsuste olemasolu. Suuremates vääriselupaikades jätkub elupaika mitmele lendoravale, kuid väiksemates heal juhul vaid mõnele. Kui vääriselupaiku ja kaitsealasid on piirkonnas küllaldase tihedusega, saavad lendoravad nende vahel liikuda ja majandatavas metsas sobilike tingimuste kujunemisel neid taasasustada. Viimastel aastatel on valdav osa uusi lendorava elupaikade leide asunud vääriselupaikades või vahetult nende läheduses. Seega on vääriselupaigad tähtsad mitte ainult seentele, samblikele ja putukatele, vaid ka suurematele loomadele."

Vääriselupaigad on kui väikesed pelgupaigad metsas või ka kultuurmaastikus, kus loodusmetsade või erinõudlustega liigid leiavad elupaiga, kui ümbruses sobivad elupaigad hävivad. Paljud seene- ja taimeliigid, aga ka väiksema kodupiirkonnaga loomaliigid suudavad suhteliselt väikesepinnalistes vääriselupaikades vastu pidada aastaid ja mõnikord ka aastakümneid. Kui ümbruskonnas kujunevad metsade kasvades taas liikidele sobivad elupaigad, levivad vääriselupaigas säilinud piirkonnale iseloomulikud põlisasukad taas laiemale alale. Nii on vääriselupaik kui allikas piirkonnale iseloomulike koosluste kujunemisel.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on koostöös Keskkonnaministeeriumi ja SA Erametsakeskusega alustanud vääriselupaiku tutvustavat kampaaniat, mille käigus tutvustatakse metsaomanikele omanikuhoiu võimalusi, sh. vabatahtliku lepingu sõlmist riigiga vääriselupaiga kaitseks. Vabatahtliku lepinguga kohustub omanik vääriselupaika kaitsma ja riik kompenseerima omanikule saamata jäänud metsamajandusliku tulu.