Eelmisel, s.o 9. nädalal lõppenud 3-päevane rahvusvaheline konverents “Bioenergia ja biomass 2008” tõi Tallinnasse palju rahvusvahelisi eksperte. Üle 20 välisesineja andsid panoraamse pildi biomassi ja bioenergia tootmisest Leedus, Taanis, Soomes, Rootsis, USA-s ja mujal. Lisaks oli hulgaliselt ettekandjaid Eestist.

Konverentsi võiks käsitleda ka kui vahekokkuvõtet Eesti biomassi ja bioenergia arengukava 2007-2013 esimesest rakendusaastast. Käsitleti nii bioenergia ja bioenergia tootmise majanduslikke, tehnoloogilisi ja keskkonnaaspekte kui ka bioenergia ja biomassi tootmise arendamise poliitikaid ja vastavat teadus-arendustegevust.

Põllumajandusministeeriumi poolt alustatud biomassi ja bioenergia tootmise seire peaks muutuma regulaarseks. Senistest tulemustest selgub, et Eestis kasutatakse energiaks ära alles väga väike osa biomassist. Üle 2/3 metsa- ja puidutööstuse jäätmetest jääb kasutamata, sõnnikust ja lägast kasutatakse alla kümnendiku, mootorikütustes on biokütuse osakaal 0,1% Euroopa Komisjoni direktiiviga nõutud 2% asemel.

Eesti panust bioenergia tootmisel on aidanud parandada puidu kasutamine kütteks. Puidugraanulite ehk pelletite tootmises ühe elaniku kohta on Eesti esikohal maailmas. Esialgu läheb 95% sellest ekspordiks, sest Eestis töötab vaid veidi üle tuhande pelletiküttekatla.

Eesti edu bioenergia tootmisel võib siiski tulla juba lähiaastatel, kui rakendatakse juba kavandatud plaanid bioenergia tootmiseks: biodiisli tehas Paldiskis ja bioetanooli tehas Kundas võimaldaksid töödelda pea kogu Eesti potentsiaalse põldudel kasvatatava bioenergeetilise materjali, Väo ja Iru koostootmisjaamad võiksid muuta energiaks suure osa seni metsa vedelema jäänud metsaülestöötamise jäätmetest ja põletatavast prügist, läga bioenergiaks muundamise suured projektid on töös Viiratsis seakasvatuse kombinaadis EKSEKOs ja Torma põllumajanduse osaühingus.

Biogaasi jaamu planeeritakse hetkel vähemalt kahekümnes kohas. Kindlasti saab kogu bioenergia tootmine toimuma arvestades bioloogilist mitmekesisust, keskonnanõudeid ja tehnoloogilist arengut ning toidutoorme tootmist kahjustamata.

Lähiajal rakenduvad Maaelu arengukava (MAK) ja teiste struktuurifondide toetusmeetmed muudavad olukorda kindlasti juba 2008.a. huvilistele palju soodamaks.

Konverentsi ettekannetega võivad huvilised tutvuda alates 10. märtsist Baltimaade ühisel Eesti poolt hallataval bioenergeetika kodulehel www.bioenergybaltic.ee, kus võib leida ka biokütuste hinnaseire jooksvad igakuised tulemused.

Lisainfo: Janika Salev, avalike suhete osakonna juhataja, tel 625 6561, 503 8573.