Kevadine päike teeb tuju heaks, kuid võtab silma vidukile ja ajendab puhkama pandud päikeseprille taas välja otsima. Nii nagu talvepimedusega harjunud silm pelgab eredat valgust, on ka meie aedades rida igihaljaid taimi, kellele kevadpäike võib tõsiselt liiga teha.

Mida külmem talv, seda olulisem on taimed esimeste eredate päikesekiirte eest varjutuskangaga kinni katta.

Kuigi tänavuse talve ilmad on enam kui pehmevõitu, soovitab Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar katmist võimalikult ruttu teha. Kuigi väljas on mõnel päeval vägagi kevadine, on meil siiski veebruar, mil ilm võib suure tõenäosusega veel pakaseliseks muutuda.

Miks aga peaks ilmtingimata igihaljaid taimi talvel ja varakevadel päikese eest varjama?

“Talvel külmub maapind läbi ja juurestik ei saa vett kätte,” selgitab Mihkel Saar. “Kui päike hakkab paistma, siis okkad ja osal igihaljastel taimedel lehed soojenevad ning vesi hakkab nende pinnalt auruma. On maa aga külmunud, ei saa taim maa seest vett kätte ning leht või okas kuivab ära.”

Halvimal juhul võib taim põletuse tõttu välja minna, kuid enamasti põletab päike võrasse lihtsalt inetud laigud, mis ei pruugigi kinni kasvada või kaovad alles mitme aasta pärast.

Sobib vaid spetsiaalne kangas

Mida sügavamalt on maapind külmunud, seda suurem on oht, et taimed võivad saada päikesepõletuse. Ohtu võimendab lumi, mis päikesekiirgust peegeldab. Kõik igihaljad taimed varjutamist ei vaja. Näiteks pole vaja muret tunda meie hariliku männi ega kuuse pärast.

Küll aga tuleb Saare sõnul kindlasti varjutuskangaga katta rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid, eriti päikesekartlikud on kalifornia ebaküpressid ning kanada kuusk ‘Conica’.

Varjutamist tahavad ka hiljuti istutatud okaspuud, sest noorte puude juurestik on pinnapealne ja külmub kergesti läbi. Seetõttu tasub kangas taimele paari aasta jooksul pärast istutamist peale panna lisaks eelpool nimetatutele näiteks ka elupuudele.

Aeda istutatud eestimaisele kadakalegi kulub varjutamine ära, sest ta võib oma välismaistest suguvendadest-õdedest päikese suhtes tundlikumgi olla. Hea oleks kuuseokste või varjutuskangaga katta ka kiviktaimla igihaljad taimed, nagu ibeerised, liivateed ja kivirikud.

Hoidu katteloorist

Suuremate puude-põõsaste jaoks sobib varjutamiseks vaid spetsiaalne kangas. Varjutami-seks võib kasutada veel ka koti-riiet, kuuseoksi või varjutus-reste. Mitte mingil juhul ei tohi puule panna kilet või katteloori. “See on varjutuskangale risti vastupidine riie, mille eesmärk on hoida sooja ja aidata anda varast saaki. Kui päike loorile peale paistab, siis see hoopis võimendab põletust,” põhjendab Saar.

Lisaks sellele, et varjutuskangas päästab taime päikesekahjustusest, kaitseb tema võrkjas kude taime ka liigse tuule eest. Nii nagu inimesel on väheste külmakraadidega ilma korral valju tuulega väga külm, nii on see ka taimega. Varjutuskangas on sel puhul puule-põõsale kui tuulekindel jope. Olles kord kanga soetanud, peab see vastu aastakümneid.

Paras aeg varjutuskanga mahavõtmiseks on Mihkel Saare sõnul aprilli esimene-teine nädal, väga kiirustada sellega ei maksa.

Mis aga puutub tänavusse pehmesse talve, siis see taimedele liiga ei tee, kinnitab Saar. “Tänavune talv on olnud tüüpiline Kesk-Euroopa – Saksamaa, Hollandi talv. Sellised talved taimedele sobivad,” ütleb Saar.

Taimede katmine

* Lume puudumisel vähendab loor külmakahjustusi.

* Varjutus- ja tuuletõkkekangaga saab okaspuid kevadtalvise ereda päikese eest varjutada ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest kaitsta. Kootud materjal on UV-kindel ja vastupidav (tootja pakub kasutusajaks kaheksat kuni kümmet aastat).

* Vähese lume ja püsiva külma korral sobib taimede katteks ka õhkkuiv turvas.

* Niiskunud turvast katteks ei soovitata. Talviste vihmade korral vettib turvas ajapikku läbi ja loodetud efekt jääb saamata.

* Kuuseokstega kattes võiks nende alla paigutada mürkhõrgutised (soovitatavalt torujuppidesse), ehkki sel juhul võivad saada probleemiks sööda maiustamisest lagedal lõpnud hiired-rotid.

* Taimele saab hukatuslikuks hiirehõrgutis põhk (eriti viljasegune) ja muu seemneid sisaldav materjal.

Allikas: www.epl.ee, Kristiina Viiron.