Metsateadlane Lembitu Tarang leidis Posti tänava puiesteed uurides, et enamik puid on päästmatult haiged, mõned ohtlikult ümber kukkumas.

Dendroloog Lembitu Tarang inventeeris linnavalitsuse tellimusel Posti tänava puude tervist kaubanduskeskuse juurest Mihkli pargini ja leidis 135 puu seast vaid 20 tervet. Ohtlikuks hindas ta 10–15 puud.

„Pealt on puu ilus, aga koore all vaid viis sentimeetrit puitu,” kirjeldas Tarang. Pehmeid lehtpuid ei saa ka plommida.

Kuigi puiestee on Tarangu hinnangul vaid 30–40aastane, on puude tervist laastanud ennekõike köndistamine. Et suuri lõikehaavu pole desinfitseeritud ja need ei kasva isegi aastaga kokku, pääsevad seeneeosed kudedesse. Nii ongi 95% puid nakatunud puitu lagundavate seentega.

Tarang ütles, et looduses võiksid Posti tänava puud elada veel sada ja rohkem aastat, aga õhusaaste kasvades ja puude vananedes jääb praegusest kõrghaljastusest 10–15 aasta pärast järele vaid pool.

Tema andmeil ongi linnapuude eluiga poole lühem, sest neile mõjuvad heitgaasid ja sool; kinnitambitud pinnas, millest ei saa juured vett ega õhku.

Valikuga ei tohi eksida

Tarang ütles, et kui tahetakse ilusat alleed, peaksid seal olema ühevanused ja ühte kasvu puud. Haigete ja ohtlike puude asemele uusi istutades jääb puiesteest kaootiline ilme.

Tarangu sõnul tuleb linna valida puud, mis ei kasva kõrgeks ja mida ei pea köndistama. Kärpida sobib vaid kuni sentimeetri jämedusi oksi.

„Kui vaja läheb mootorsaagi, on tööga juba mõni aasta hilinetud,” ütles Tarang. „Võra tuleb kujundada oksakääride ja oksatangidega.”

Tarang ütles, et Saksamaal istutatakse ka meetrijämedusi 30 m kõrgusi puid ümber, kui nad ette jäävad. See on väga kallis töö, aga ega odav ole ka uue puiestee rajamine.

„Me ei saa ennast linnahaljastuses Rootsi või Saksamaaga võrrelda,” ütles Tarang. Neis riikides istutatakse linna 5–6 m kõrgusi 10 cm jämedusi puid. Eestis võiks üks selline puu maksta 50 000 krooni ringis. Posti tänavale uute puude ostmine maksaks siis 8 miljonit krooni kanti.

Tarangu sõnul ei tasu istutada väikesi puid, sest nende oksi murtakse ja tüve vigastatakse, puud jäävad kängu. Et 3–4 m kõrgune puu maksab 12 000 krooni ringis, tuleb arvestada ikkagi 1,6 miljoni krooniga, istutamine peale selle.

Posti tänav uueneb

Linnavalitsus tellis puude inventuuri, sest kavandab Posti tänava rekonstrueerimist ja tellis projekti K&H Projektilt. Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et linnavalitsus saab lähipäevil esimese variandiga tutvuda.

Projekteerimise lähteülesandes on, et heas korras puud tuleb säilitada. Laiemate mururibade arvel soovitakse suurendada tänavapinda, võimalusel näha ette uued parkimiskohad. Projekt peaks lahendama sõidu–, jalgratta– ja kõnnitee, bussipeatused, parkimiskohad, ülekäigurajad ja valgustuse.

Linnakeskkonna peaspetsialist Triin Tarv ütles, et linnavalitsusel ei ole veel seisukohta, mida Posti tänava puudega ette võtta. Tarv lisas, et puude saagimine on valus teema ja enne kui midagi ette võtta, peetakse linnarahvaga nõu.

„Diskussioon võib emotsionaalseks kujuneda,” tunnistas Tarv, viidatest emotsioonidele, mis lahvatasid Tallinnas ja Pärnus, kui taheti pärnaallee haigeid puid saagida. „Teema peab settima.”

Posti tänava puiestee (Allikas: Lembitu Tarang)

• 135 puust on 20 terved.

• Peamiselt pärnad, aga on ka hobukastanit, jalakat, pooppuud, vahtrat, tamme, saart, robiiniat ja arukaske.

• Kõige haruldasem puu on Eesti punasesse raamatusse kantud künnapuu, seda on vaid üks.

• Haruldased on ka Eestis vaid Haapsalus, Kärdlas ja Kuressaares kasvavad robiiniad ehk valged ebaakaatsiad. Tarangu meelest võiksidki need jääda Haapsalu omapäraks ja neist võiks kujundada terve allee, kui valida sobiva kõrgusega sordid.

Allikas: Lääne Elu 28.02.08, Lehte Ilves.