Kuu enne kalendrikevade algust on sinililled õites ja sarapuu-urvad pakatanud. Ilmavaatlejate arvates ei tule ka märts põrmugi talvisem, aprillis murrab aga kevad täie võimuga sisse.

Sõbrapäevaks saab metsast sinililli noppida üliharva. Tänavused soojad jaanuar ja veebruar on andnud selleks võimaluse Viljandimaal Sinialliku linnamäel. Sealse keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp nägi kevadisi õisi 12. veebruaril. "Tavaliselt pakatavad sinililled nõlva peal, kuid need olid mäel lohu sees. Päikesevalgust suurt peale ei paistnud, aga kolm-neli pesa olid juba õites," räägib ta.

Kevade märke on looduses ridamisi: pajutibud on pakatamas ning sarapuu-urvad juba tolmlevad. Lumikellukesedki on mõnes koduaias lahti.

18. veebruaril saadeti Hiiumaalt SL Õhtulehele foto tärganud nurmenukkudest ning peatselt võib oodata ka õisi.

Laulmas on kuuldud kevadlinde, näiteks rästaid. Lääne-Eestis on kohal kiivitajad ja õõnetuvid. "Mati Martinson olevat kuulnud Sõrves juba lõokest," märgib Lapp.

Kas loodus on tõesti segamini läinud? Tavaliselt pakaseline veebruar pakub Eestile pidevalt kuni viiekraadist sooja? Münchenis, Baieris oli pühapäeval kakskümmend soojakraadi.

"Tahaks isegi teada, mis toimub," ütleb klimatoloog Ain Kallis, kelle sõnul on sooje jaanuare ja veebruare varemgi ette tulnud. Näiteks 1920ndatest on teada, et iseseisvuspäeval õitsenud lumikellukesed.

Peatselt otsa saav veebruar kujuneb Kallise arvates aastakümnete üheks soojemaks.

Tartus on küünlakuu normaalne keskmine –6,3 °C, tänavu võib tulla napilt alla nulli. "Eriti soe oli kuu algus. Kohati oli päevi, kui polnud isegi öökülma. Mis südatalv see on?" imestab Kallis. Viimaste kümnendite soojemad veebruarid olid aastatel 1989 ja 1990, kui keskmised olid vastavalt 1,2 ja 2,3 soojapügalat.

Kas kehvale talvele järgnevad ka vilets kevad ja suvi? Kallise sõnul vilu kevadet ilmselt ei tule, sest Läänemeres pole peaaegu jääd. Sooja talve järgi kehva suve ennustamine ei pea paika.

Kuid ilm võib ka teha ettearvamatuid vempe. "Tõraveres on isegi 10. juunil lumeollust sadanud," räägib Kallis. "1988. aastal oli soe aprilli algus. Kuid jüripäev tõi kaasa lumesaju ja purgaa. Paljud varakult kohale lennanud kevadekuulutajad said hukka."

Talve ärajäämist ennustas jaanuari algul Rõuge mehe Jaan Allase uuritud seapõrn. "Ja ei tule ka edaspidi," kinnitab ta poolteist kuud hiljem. "Vihmaussid ja mutid tegutsevad väsimatult. See näitab, et pole mingit külma karta." Vaid märtsi keskel võib olla väike nädalane talvesutsakas. Aprilli keskpaigaks on juba suur kevad käes, paiguti võib põllutöidki teha.

Allase kinnitusel pole ka suvelt midagi hullu oodata. Tuult on viimasel ajal küll rohkem, kuid sadu tavalisest vähem.

Allikas: SL Õhtuleht 26.02.08, Allar Viivik.