Briti teadlaste sõnul on Lääne-Antarktikas asuvate liustike liikumiskiirus viimase hooaja jooksul muutunud 7 protsendi võrra kiiremaks, mistõttu viivad nad ookeani aina rohkem jääd.

Satelliidi mõõtmised on näidanud, et kolm suurt liustikku on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud, vahendas BBC.

Kõige rohkem põhjustab muret Pine Islandi liustik, mis on Antarktika suurim. See on ligi kaks kilomeetrit paks, 30 kilomeetri laiune ning liigub aastas edasi 3,5 kilomeetrit, mistõttu toob see ookeanisse palju jääd.  

Kui 1990. aastatel kiirenes liustike liikumine aastaga tavaliselt üks protsenti, siis viimase hooaja jooksul kiirenes see koguni seitse protsenti.

“Seda kutsutakse Lääne-Antarktika jäävaiba nõrgaks kõhualuseks,” selgitas Briti Antarktika-uurija David Vaughan.

Muutused liustikes ei paista aga olevat tingitud kohaliku õhutemperatuuri tõusmisest. Üheks võimaluseks võib hoopis olla ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb suhteliselt hõlpsasti liustiku suudmeni sealset jääd altpoolt sulatama.

Samuti võivad muutusi esile kutsuda Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Maa seest tulev soojus võib aga lihtsalt jääd sulatada ning saata selle mere poole teele. Liustikus on näha märke 2000 aastat tagasi toimunud vulkaanipurskest.

David Vaughani sõnul on kahe viimase mõjuri võimalik kokkulangevus vägagi murettekitav.

Juhul kui Pine Islandi liustiku liikumine edasi kiireneb, võib ainuüksi selle liustiku sulamine maailmamere taset 25 sentimeetri võrra tõsta. Ei maksa unustada, et ka teises liustikud on kiiremaks muutunud. Kokkuvõttes võib kuluda üks kümnend või kuni 100 aastat selleni, et maailmamere tase tõuseks 1,5 meetri võrra.

Allikas: www.epl.ee 24.02.08, Haldi Ellam.