Tutvustame perekond Korolite kogemusi aiajäätmete taaskasutamisel.

Aiajäätmete kompostimisel kasutab pere kolmeaastast perioodi, nii pole vaja jäätmeid töödelda ja saadakse parema kvaliteediga kompostmuld.

Komposti tegemiseks läheb käiku kõik, mis aiast ja kodust üle jääb: puulehed, umbrohi, taimede pealsed ja varred, toiduvalmistamise biojäätmed ja jääkvesi (viimane on kuival ajal ühtlasi komposti kastmise jaoks).

Jäätmete virnastamiseks aunadena kasutatakse nelja kõrvuti asetsevat alust. Alusena mõeldakse maapinnale tehtud õhukest süvendit. Igal aastal täideti neist järjekorras üks. Kui jõuti neljanda aluseni, on neist esimeses kompostimuld kasutamiseks valmis. Selle tühjendamisega algab tsükkel, kus igal aastal valmib üks varem tehtud aun. Täites vabanevad kohad uute jäätmetega, saavutataksegi pidev kompostmulla valmimine kõikidel järgnevatel aastatel.

1000 m² suuruse aia jäätmetest valmib aastas keskmiselt 4 m³, 40 aastase tegevuse tulemusena on aga kokku saadud üle 150 m³ kompostmulda.

Jäätmed laotakse virna kihiti. Puulehed kogutakse alguses eraldi ja sealt võetakse neid korraga kuni 10 cm paksuse vahekihi ladumiseks. Sellega paraneb vajaliku õhu juurdepääs auna. Kevadel virna alustamisel laotakse varem kogutud jämedamatest taimevartest õhku läbilaskev virna aluskiht. Aunad tekitatakse omavahel külg külje vastu, see võimaldab hulgaliselt kogunenud vihmaussidele vaba liikumist.

Viljapuude ja marjapõõsaste oksad põletatakse küttekoldes. Saadud puutuhka kasutatakse väetisena. Selles sisalduv lubiaine on vajalik luuviljalistele: ploomi- ja kirsipuudele. Loobutud on sõnniku kasutamisest, kuna taimed saavad vajalikud ained kompostmullast.

Karl Korol, aiapidaja
23.02.08