Üks uuring on läbi, kuid juba hakkavad britid uurima ilmastikumuutuste mõju rannaniitudele.

Suurbritannias asuva Brightoni ülikooli teadlased viisid koos kohalike loodukaitsjatega lõpule aastaid kestnud uuringu, mille käigus püüti välja selgitada, kuidas oleks kõige õigem meie roost puhastatud rannaniite hooldada.

Brittide eestvedamisel koos riikliku looduskaitsekeskusega (LKK) toimunud rahvusvahelisest projektist rääkis LKK Hiiu-Lääne regiooni spetsialist Elle Puurmann, kelle sõnul jälgiti kuus aastat väldanud ettevõtmise käigus kolme Vormsi ning kahte Silma looduskaitsealal ja Matsalu rahvuspargis olevat rannaniitu. “Sealsetel kaitsealadel uuriti, millised muutused hakkavad rannaniitudel toimuma, kui nende niitmine lakkab, ning mis siis, kui need uuesti kasutusele võetakse,” rääkis Puurmann.

“Eesmärk oli selgitada täpselt välja, kuidas roostiku niitmisel taastuvale madalamurusele rannaniidule hakkavad ilmuma sellele omased taime-, looma- ja linnuliigid.”

Teadlased hoidsid niitudel olevaid võtmeliike ja kooslusi üksikasjalikult luubi all alates 2002. aastast kuni mullu suveni ning selleks kulunud viis ja pool miljonit krooni tuli nende endi poolt. “Praegu käib andmete analüüs, aga selle tulemused näitaksid, kuidas rannaniitude hooldamist ja kaitset edaspidi paremini korraldada,” tähendas Puurmann.

Vabatahtlikke kogu maailmast

Viie aasta jooksul käis briti teadlastel välitöödel taimi uurimas ja ka närilisi püüdmas abiks sadu vabatahtlikke maailma eri paikadest – nii Ameerikast, Aasiast kui ka isegi Austraaliast. Seejuures maksid vabatahtlikud nii siiatuleku kui ka kohaloleku ise kinni.

Üks Brightoni ülikooli doktorant hakkab aga Puurmanni kinnitusel peagi Lääne-Eesti rannaniitudest kirjutatud väitekirja kaitsma. Samuti on meie rannaniitudest kirjutatud teadusartikkel pääsenud mainekasse rahvusvahelisse teadusajakirja.

Puurmann osutas, et senine põhjalik uuring oli alles esimene etapp ning inglastel on tõsine huvi ka järgmistel aastatel Lääne-Eestis teadustööd jätkata. “Ettevalmistuste käigus on esialgu plaanis olnud üksikasjalikumalt välja selgitada, kuidas kliimamuutustest tulenevad veetaseme kõikumised võivad meie rannaniitude väärtuslikke kooslusi mõjutada,” sõnas Puurmann.