Keskkonnaministeeriumis on valmimas metsaseaduse muutmise eelnõu. Ministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp ütles, et eesmärk on muuta seadust nii, et see võimalikult hästi toimiks ja kõikide huvigruppide huve koosmõjus arvestaks. Samuti loodetakse tagada metsandusalase tegevuse parem kooskõla metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning vältida mitmeti tõlgendamise võimalusi.

Metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Seaduse efektiivne rakendamine peab tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse, hea tervisliku seisundi ja tootmisvõime säilimise, võimalused metsa ökonoomselt majandadaja kaitsta kui ka metsasektoriga seotud sotsiaalsete ja piirkondlike eesmärkide täitmise.

Aasta tagasi jõustunud seaduse rakendamise käigus on ilmnenud vajadus teha selles mõned täpsustused, muudatused ja täiendused, et tagatud oleks kõikide metsapoliitika eesmärkide täitmine.

Metsa majandamine vajab paindlikkust

Muudatuste peamised märksõnad on keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja hinnangul bürokraatia vähendamine ja erametsanduse tõhustamine. Tema väitel tuleb luua eeldused metsaressursi efektiivsemaks kasutamiseks ning motiveerida metsaomanikke omandit senisest aktiivsemalt haldama.

«Metsa majandamise muutmine metsaomanikule paindlikumaks ja efektiivsemaks on üks vajalikest meetmetest erametsade majandamise aktiivsuse tõstmisel,» ütles Lamp.

Täna kehtiv regulatsioon on tema sõnul jäik. Eelnõu eesmärk ongi likvideerida mittevajalikud piirangud ja kaotada topeltregulatsioon.

Eelnõuga tehtavad muudatused jagunevad sisu ja eesmärgi alusel järgmiselt – sõnastuse täpsustamine ja korrigeerimine tulenevalt metsaseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud probleemidest, metsakategooriate kaotamine, metsas raiete lubamise põhimõtete muutmine ning Riigimetsa Majandamise Keskust käsitlevad muudatused.

Suur osa muudatustest kuulub esimesse gruppi. Nende osakaal on umbes 70% eelnõu mahust.

Metsamehed on ärevil

Hetkel kehtiva metsaseaduse § 5 järgi peab keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamise huvides riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaapindalast.

Muudatuste eelnõus seda sätet enam ei ole. Metsamehed on ärevil, sest nende hinnangul võib tegu olla signaaliga sellest, et riigimetsi hakatakse edaspidi erastama.

Marku Lamp kummutas kahtlused üheselt: «Põlist riigimetsamaad ei erastata.» Ta selgitas, et kehtival regulatsioonil kontrollimehhanism puudub.

Seaduse reguleerimise eesmärgiks on tema kinnitusel korrastada suhteid, mis riigi seisukohalt reguleerimist vajavad. Käesoleval juhul ei näe riik selle järele vajadust. Tulenevalt kehtiva metsaseaduse § 81 lõikest 2 ei kuulu kuni 1940. aasta 23. juulini riigi omanduses olnud ja käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad erastamisele.

«Sellega on tagatud põliste riigimetsade riigile jäämine. Protsendi määramisel oli sisuline mõte omandireformi algaegadel, kuna siis määratleti selle kaudu sisuliselt konkreetne suund, millises mahus metsamaa erastamine võiks üldse olla reaalne.»

Püütakse prognoosida tegevusi

Kehtiva metsaseaduse järgi on riik kohustatud iga kümne aasta järel koostama metsanduse arengukava. Ka see säte jääb eelnõu kohaselt kõrvale.

«Metsanduse arengukava koostatakse ka edaspidi,» kinnitas ministeeriumi osakonnajuhataja. Ta ütles, et kohustus tuleneb säästva arengu seaduse § 12 lõikest 2. Viidatud seaduse § 5 sätestab, mida arengukava peab sisaldama.

Sama seaduse § 6 kohaselt kinnitab arengukava koostamise ülesande ja tähtaja valitsus. Kava kinnitatakse Riigikogus. Riigi ülesannete täitmist metsanduse valdkonnas koordineerib keskkonnaministeerium.

Nagu Lamp ütles, on arengukava eesmärk prognoosida valdkonna tegevusi. Sõltuvalt arengust võib koostamisperiood olla erineva pikkusega, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada mingit konkreetset aega, millal kava valmis peab olema. Tähtaja määrab valitsus konkreetse protsessi käigus.

Seega kordab kehtiva seaduse § 7 teistes õigusaktides sätestatut. «Kõike eeltoodut arvestades puudub vajadus arengukava regulatsiooni kehtestamiseks metsaseaduses,» selgitas Marku Lamp.

Erametsanduse toetamine

Juba praegu on metsanduslike toetuste taotlemine erametsaomanike hulgas päris suurt segadust põhjustanud. Mõningaid toetusi saab taotleda PRIA ja põllumajandusministeeriumi kaudu, teiste taotlused tuleb esitada erametsakeskusele.

«Erametsa toetusi jääb ka edaspidi andma SA Erametsakeskus,» kinnitas Marku Lamp. «Euroopa Liidu poolt antavad põllumajandussektori toetusrahad tulevad läbi põllumajandusministeeriumi, sest euroliidus kuulub sektorisse ka metsandus,» täpsustas ta.

Inventeerimine on tähtis

Eelnõu näeb ette metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava sätestavate paragrahvide kehtetuks tunnistamise.

Olulised näitajad metsa majandamisel on edaspidi inventeerimisandmed. Ministeeriumi metsaosakonna juhataja ütles, et omanik võib soovi korral tellida koos sellega ka metsamajandamiskava, mis annab talle parema ülevaate metsast ja tegevustest seal.

Inventeerimisandmed on tema sõnul nii metsamajanduslike tööde planeerimise kui hindamise, samuti metsanduse arengusuundade riiklikul tasandil kavandamise alus.

«Riiki huvitavad metsa inventeerimise andmed alates poolest hektarist, millest alates kehtib metsaseadus. Seetõttu ei ole sätestatud ka miinimumpindala, millest alates peaks inimene metsa inventeerima,» lisas ta.

Inventeerimisandmetel on õiguslik tähendus metsaseaduse mõttes. Need hakkavad kehtima metsaregistrisse kandmise hetkest. Siis on nad kättesaadavad ka kolmandatele isikutele, sealhulgas keskkonnateenistuse spetsialistile.

Registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta.

Kohustuslik on kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu, metsamajandamiskava on soovituslik ning selle koostamisel toetab riik erametsaomanikku kuni 100% ulatuses.

Metsa kasutamise viise on palju

Kehtiva seaduse paragrahv 34 sätestab metsa kasutamise viisid – kaitstavate loodusobjektide hoidmine, maastiku kaitsmine, rekreatiivne kasutamine, jahindus, puidu saamine ja muudki. Muudatusettepanek jätab selle paragrahvi kõrvale. Miks?

«Metsa saab ka edaspidi kehtiva seaduse alusel loetletud viisidel kasutada,» selgitas Marku Lamp «Seadusandja poolt metsa kasutamise viiside loetelu kehtestamine ei ole põhjendatud, sest lõplikku loetelu tuua on äärmiselt keeruline,» täpsustas ta.

Muudatused

• Metsade uuendamine – tagatisraha kontseptsiooni kaotamine

• Metsamajandamiskavade kehtestamise kaotamine

• Looduse kaitse läbi looduskaitseseaduse – metsakategooriate kaotamine

• RMK – riigile tulude maksmine läbi dividendide