Uued jälgimisseadmed annavad vastuse, kas mõni uus tuulepark ka nahkhiiri ohustab.

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) soetab lähiajal Rootsist meie nahkhiireliikide arvukuse uurimiseks pea 400 000 krooni eest kuus moodsat detektorit.

LKK liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste sõnul on selliste nahkhiirte hääli püüdvate seadeldiste soetamine hädavajalik, et neid pisiimetajaid oleks võimalik eri arenduste eest paremini kaitsta. “Eesti parkides tehakse üha enam uuendustöid, mille käigus kiputakse maha võtma vanu ja õõnsustega puid. Nahkhiirtele on aga sellised puud olulised, kuna just nende sees saavad nad oma päevi mööda saata ja poegimiskolooniaid rajada,” viitas Ojaste.

Nii olekski looduskaitsjatel uute detektorite abil võimalik edaspidi uurida, kas ja keda täpsemalt võivad arendusplaanid mõjutada. Seda mitte ainult parkides, vaid kõikjal, kus need looduskaitsealused tiivulised võivad suurtele tuuleparkidele või tee-ehitusele ette jääda.

Abi kolooniate leidmisel

Nahkhiired on erilised selle poolest, et kasutavad ööpimeduses putukate otsimisel ultraheli ja kajalokatsiooni. Just inimkõrvale kuuldamatu ultraheli abil ongi võimalik saagijahil lendavaid tiigilendlasi, suurkõrvasid või põhja-nahkhiiri üksteisest eristada.

Enam kui kuuekümne tuhande kroonise tükihinnaga detektor teeb looduskaitsjate elu lihtsamaks, sest see töötleb kinnipüütud kõrgsagedusliku heli inimesele kuuldavaks krõbinaks. Spetsiaalse tarkvara abil on aga omakorda võimalik detektoriga salvestatud heli põhjal joonistada nn häälegraafik, mis on iga nahkhiireliigi puhul ainulaadne.

Ojaste viitas, et detektoritest poleks abi üksnes nahkhiirtele oluliste pargipuude väljaselgitamisel, vaid nendega saaks oluliselt täiendada ka meie teadmisi liikide leviku kohta. “Kui näiteks tänavu leiame mõnda liiki paarikümnest kohast ja paari aasta pärast vaid viiest paigast, on ju kohe selge, et midagi on nendega halvasti,” osutas ta.

Samuti peaks detektoritest kasu olema, et leida liikide säilimiseks üliolulisi poegimiskolooniaid, mille kohta on siiani väga vähe teada.

Kõik tosin Eesti nahkhiireliiki on riikliku kaitse all, sest nende hulk on viimastel aastakümnetel varjepaikade kadumise ja poegimiskolooniate või talvituskohtade häirimise tõttu aina vähenenud.