Ameerikast leitud iidse nahkhiire fossiil lahendab teadlasi kaua vaevanud küsimuse: millal omandasid nahkhiired võime sonari ehk kajaloodi sarnaselt ultrahelisignaalide abil öös lendavaid putukaid tabada ning liikumistakistusi vältida? Vastus: pärast lendama hakkamist.

Leitud nahkhiir elas umbes 52 miljoni aasta eest ja kuulub varem tundmata liiki. Luustiku põhjal otsustades suutis ta lennata, kuid mitte ultraheli abil orienteeruda. Nimelt puudusid tal teisi teadaolevaid nahkhiireliike iseloomustavad luustruktuurid, mis võimaldavad kõrge sagedusega heli tekitada ja kuulda.

Hammaste järgi võib arvata, et ta toitus putukatest, tõenäoliselt jahtis ta saaki siis kas nägemise, kuulmise või haistmise järgi.

Kõigil seni avastatud nahkhiirefossiilidel on olnud olemas nii lennuvõime kui ka ultraheli kasutamise võime. Ameerika Loodusmuuseumi selgroogsete zooloogia osakonna juhataja Nancy Simmons ja ta kolleegid kirjutavad uurimistööst ajakirjas Nature.

Nüüd avastatud liigi eripäraks on veel see, et küünised on tal kõigi sõrmede otsas, teistel nahkhiirtel on sõrmeküüniseid kummalgi tiival enamasti kas üks või kaks. Ka suuruse poolest küünib ta teiste seas esile, tema väljasirutatud tiivaotsad ulatusid üksteisest umbes 30 sentimeetri kaugusele.

Allikas: www.horisont.ee / Bats could fly before they had 'radar' Malcolm Ritter, Yahoo! News.