Viimased uurimistulemused näitavad, et enamik tänapäeval kasutusel olevatest biokütustest tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilsed kütused, sest nn rohelise kütuse tootmisprotsessi käigus eraldub kokkuvõttes rohkem süsihappegaasi kui teiste kütuste põletamisel.

Viimastel kuudel on biokütuste keskkonnasõbralikkus seatud küsimärgi alla, sest teadlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas mõjutab nn roheliste kütuste tootmine keskkonda, vahendab tunnustatud teadusajakiri Science.

Biokütuste tooraine, maisi, suhkruroo ja soja kasvatamiseks tuleb rajada uusi istandusi, mida tehakse troopiliste vihmametsade maharaiumise ja põletamise ning Lõuna-Ameerika rohtlate üleskündmise hinnaga.

Loodusliku ökosüsteemi hävitamise käigus atmosfääri paiskuvate kasvuhoonegaaside tõttu kahaneb loodusliku süsihappegaasi absorbentide – metsade – arvukus, sest põllumaa neelab oluliselt vähem süsihappegaasi ja toodab vähem hapnikku kui vihmametsad.

Kahe viimase teadusliku uurimuse tulemused on radikaalsed: vahet pole, kas maha võetakse vihmametsasid või küntakse üles võsastunud maid, kogu protsessi käigus eraldub rohkelt kasvuhoonegaase. Biokütuste tootmiseks võetakse kasutusele uusi põllumaid.

Selle tulemusena “suurendavad biokütused, mida inimesed kasutavad või mida nad tulevikus plaanivad kasutama hakata, oluliselt kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris”, ütleb New York Timesile esimese uurimuse juhtiv autor Timothy Searchinger ja lisab, et biokütuste loodussõbralikkusele keskendudes unustati analüüsida nn roheliste kütuste tootmise keskkonnasõbralikkust.

Taimepõhiseid kütuseid peeti algul fossiilsetest kütustest paremaks, sest nende põletamise käigus eraldub samas koguses süsihappegaasi, kui palju tarbisid kütuse toormeks olnud taimed oma kasvuprotsessi käigus. Kahjuks osutus selline võrdlus lihtsustatuks, sest uue avastuse tuhinas ignoreeriti tõsiasja, et taimedest kütuse tootmise käigus eralduvad samuti keskkonnale kahjulikud gaasid, nt kütuse rafineerimisel ja transportimisel.

Maade “puhastamise” käigus eraldub 93 korda enam kasvuhoonegaase, kui säästetaks nendel maadel aasta jooksul kasvatatud taimedest toodetud kütust kasutades, ütleb teise uurimuse juhtiv autor Joseph Fargione. “Seega oleksid kliimamuutused järgmised 93 aastat veelgi pöörasemad, samal ajal kui eesmärk peaks olema süsihappegaasi hulka oluliselt vähendada,” seletab ta.

Rahvusvaheline kliimamuutuste töörühm IPCC on maailma hoiatanud, et kui aastaks 2020 kasvuhoonegaaside kasvu pidurdada ei suudeta, võivad sellel olla meie elukeskkonnale hukatuslikud tagajärjed.

Euroopa Liit ja mitu Euroopa riiki püüavad probleemi lahendada, keeldudes biokütusest, mille toormaterjal on pärit istandustest, mida katsid varem vihmametsad. Kuid isegi selliste piirangute tingimustes viib biokütuste kasutamine bioloogilise mitmekesisuse hävimiseni, nagu kinnitab Searchingeri uurimus.

Et taimeõli hinnad maailmas tõusevad, sest nõudlus biokütuse tooraine järele on kasvanud, võetakse arenguriikides kasu teenimise eesmärgil kasutusele üha rohkem uusi põllumaid. Vanade istanduste saak saadetakse biokütuste tootmiseks Euroopasse, uued põllud rajatakse kohaliku elanikkonna tarbeks.

Paljud teadlased näevad väljapääsu uut liiki biokütuste tootmises. Uue generatsiooni biokütuseid, nagu nt tselluloosi etanooli, hakatakse tegema metsandus- ja põllumajandusjäätmetest ning munitsipaalprügist. Kiiresti kasvavatest ja söögikõlbmatutest vetikatest saaks toota aga biodiislit.

Vaatamata biokütuste tootmise varjukülgedele, ei ole kadunud lootus tõeliselt rohelisest kütusest. Tehnoloogia areneb kiiresti ja sellega koos suurenevad võimalused luua uusi puhtalt põlevaid kütuseid inimkonna taastuva tuleviku heaks.

Aive Herja, vabakutseline ajakirjanik

Allikas: Pärnu Postimees 20.02.08.