Korterelamute renoveerimine sai suurema hoo sisse, kui ühistud alustasid majade välisilme korrastamist. Praegu on olulisemaks kujunenud aga tehnika ja kommunaalseadmete remont ning väljavahetamine.

On selge, et kortermajas ainult akende ja fassaadi vahetamisest ei piisa, kui silmale nähtamatud, kuid siiski eluliselt olulised torusüsteemid jäävad tähelepanuta. Kui elamu torustik või küttesüsteem streikima hakkab, tuleb värskelt remonditud seinad sellele ligi pääsemiseks halvemal juhul uuesti lahti lammutada.

Tallinna vesi on kare ja kahjulik tehnikale

Meie majapidamiste üheks suuremaks probleemiks on tarbevesi, mis sisaldab eriti paese pinnaga Põhja-Eestis suures koguses kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid, mis rahvakeeli tekitavad katlakivi.

Probleem on eriti terav just Tallinnas, kus torustikud on iganenud ja neis on tekkinud setted, mis soodustavad ühendite ladestumist ja sattumist tarbevette ning loovad bakterite arenguks soodsa elukeskkonna.

Bakterid võivad teatud tingimustel tervist ohustada, katlakivi tekitavad ühendid on tervisele ohutud. Samas on vees leiduvate katlakivi tekitavate elementide suur hulk kodumasinatele väga kahjulik, see põhjustab teekannude, boilerite ja pesumasinate küttekeha läbipõlemise ning soojusvahetite ummistumise. Lisaks vähendavad need ühendid pesupulbri ja seebi toimet.

Küttekehadele ja soojusvahetitesse settinud katlakivi suurendab tunduvalt ka vee soojendamise kulu – juba millimeeter sadet toob kaasa kümneprotsendise lisakulu!

Töödeldud vesi säästab kulusid

Seni on kõige levinum toimiv vahend vee kareduse vastu võitlemisel olnud keemiline veepehmendus ehk ioonivahetus, mille käigus muudetakse vee keemilist koostist.

Inimesele eluks vajalikud kaltsium- ja magneesiumioonid asendatakse naatriumioonidega, seejuures ei vähene soolade kontsentratsioon vees. Töödeldud vesi aitab küll katlakivi vastu, kuid tekitab veesüsteemides tihtipeale korrosiooni ega mõju tundlikule nahale hästi.

Keemiliselt pehmendatud vesi tundub pesemisel libe ja pesuainet kulub vähem, seadme elektrikulu on võrdlemisi väike. Samas vajab seade oma töös loputuseks vett ja ioonivahetusvaigu regenereerimiseks soola, millega kaasneb nii tööjõu- kui ka rahaline kulu, samuti pole see keskkonnasõbralik.

Keemiliste veepehmendajate hulka kuuluvad ka meedias reklaamitavad tabletid, mida soovitatakse pesumasinasse lisada.

Keemiavaba tehnoloogia on inimsõbralikum

Teine, loodust säästev ja levinud lahendus katlakivist tingitud probleemidest vabanemiseks on kasutada elektromagnet-veetöötlusseadet ehk Baueri tehnoloogiat. Selle tööpõhimõte on rajatud elektromagnetvälja omadustele mõjutada vees lahustunud mineraale, takistades katlakivi ladestumist torustikes ning vältides bakterite arengut ja korrosiooni teket.

Seadme paigaldamise järel ei sadestu mineraalid enam torudes, soojusvahetites ega muudel veega kokku puutuvatel pindadel, ka varem tekkinud sade hakkab järk-järgult pehmenema ning aegamisi pinnalt eralduma. Vesi jääb samas selgeks ja kvaliteet pareneb. Katlakivi eest on kaitstud nii majasisesed torud kui ka kodumasinad.

Seade ise on hooldusvaba. See kasutab töötamiseks elektrit, kuid kulu on võrreldav laualambi omaga. Seadme miinuseks on küll keskmisest kõrgem hind, kuid see tasub end nii säästetud seadmete kui ka kokkuhoitud käidukulude arvelt mõne aastaga ära.

Impulsstehnoloogia ja magnetid

Kolmas lahendus on nn impulsstehnolooga, mis tähendab, et veetoru ümber mähitakse mõnikümmend keerdu traati, et mõjutada kõrgsageduslike impulssidega vees sisalduvaid mineraale.

Kuigi seadmeid on saadaval laias valikus, on kasutajate sõnul palju vastamata küsimusi. Impulsstehnoloogilisi seadmeid eristab elektromagnettehnoloogial põhinevatest seadmetest see, et juba toru ümber keritavate impulsse tekitavate keerdude arv on sadu kordi väiksem, sel on aga otsene mõju ka tulemusele.

Samas on selliste seadmete elektritarve kõigest mõni vatt ja ka hind on suhteliselt odav.

Neljas katlakivist vabanemise võimalus on kasutada püsimagneteid, mis muudavad seadet läbinud vees lubjaosakeste kristallide struktuuri, et vältida katlakivi sadestumist torustike sisepinnale.

Püsimagneti mõju veele on aga suhteliselt lühiajaline ning soovitav on vee pidev ja ühtlane läbivool.

Magnettöötluse pluss on, et see ei tarbi elektrit ega kemikaale. Miinus aga see, et seadme toime sõltub lokaalse vee koostisest ja seadme funktsioneerimise tõenäosus on 50/50 – ühes kohas võib see töötada väga hästi, teises aga üldse mitte. Samuti seab kasutamisele piirangu rauarohke vesi, mis teeb seadme kasutamise võimatuks.

Aare Ormus, Bauer Veetehnika

Allikas: www.linnaleht.ee 20.02.08.