Ilmselt on paljud lugejad tuttavad järjekordadega, mis tekivad maikuus PRIA büroode ukse taha, kui pea 20 000 põllumeest üle Eesti tulevad erinevaid pindalatoetusi taotlema. Selleks, et taotluse esitamine läheks võimalikult lihtsalt ning pärast kontrolli käigus ootamatuid üllatusi ei tuleks, peavad nii PRIA kui põllumehed juba aegsasti eeltööd tegema.
Pindalatoetuste taotlemise aluseks on PRIA põllumassiivide register, kus on näha, millistele maadele üldse toetust taotleda saab. Registrikaardil näitavad taotlejad igal kevadel ära, millist maad nad ka tegelikult nõuetekohaselt harivad ning mille eest nad toetust taotlevad.
Aasta-aastalt on üheks suuremaks probleemiks taotlejate poolt haritavate põldude pindala määramine. PRIA kontrollib igal suvel tuhatkond taotlejat ka kohtadel üle ning kui leitakse, et põllu tegelik pindala on väiksem kui see, millele toetust küsiti, jääb taotleja osast toetusest ilma. Kui erinevused on väga suured, võib juhtuda, et tagasi tuleb maksta ka varem saadud toetus.
Samas ei ole täpse pindala märkimine taotleja jaoks lihtne ülesanne. Kui põllumehel ei ole just kaasaegseid GPS-seadmetega varustatud masinaid, on erinevused kiired tulema. Eriti juhul, kui ei harita tervet põllumassiivi, vaid näiteks 100 hektari suurusest massiivist ainult kümmet hektarit.
Selleks, et taotlejatel oleks enda põldude märkimine lihtsam, uuendab ja täpsustabki PRIA igal aastal pidevalt põldude registrit. Registri täpsemaks muutmise üheks võimaluseks on suuri (kuid teinekord üsna väikeses osas reaalselt kasutatavaid) põllumassiive väiksemaks muuta. Seda tööd on PRIA viimase aasta jooksul teinud päris suures ulatuses.
Massiivide täpsustamise nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni määrustest, mis kehtivad kõigile liikmesriikidele. Kui Eesti neid tingimusi ei täida, võidakse vähendada kogu Eestile määratud toetussummat ning kannatajaks oleksid kõik põllumehed.
Põllumassiivide väiksemaks jagamisel kasutab PRIA katastripiire, võimalusel ka kasutuspiire, ning eelmise aasta taotlemise andmeid (taotleja enda poolt eelmisel aastal joonistatud kaarti), et saada põllumassiivid võimalikult suures osas n-ö klappima reaalselt haritavate pindadega.
Selle tulemusel on kõigil põllumeestel lihtsam oma taotlusi esitada ja neil on suurem kindlus, et põldude suurused on täpsed. Teisest küljest teeb see lihtsamaks ja efektiivsemaks ka andmete kontrollimise PRIA poolt.
Kõikidest muudatustest teavitame me loomulikult ka taotlejaid. Kui nende kasutatavate põllumassiivide piire on muudetud ja täpsustatud, saadame taotlejatele koju sellesisulise info koos kaartidega ning paljudele lähevad need kirjad teele juba veebruarikuus. Kui aga PRIA-l tekib piiride muutmisel täiendavaid küsimusi, siis võib juhtuda, et palume taotlejal tulla meie maakondlikku büroosse põldude piire täpsustama.
Põllumeestel, kes saavad uued kaardid, palume kindlasti need hoolega üle vaadata ning PRIAle teada anda, kui nende arvates ei ole uued massiivipiirid korrektsed. Siis saame üheskoos leida lahenduse veel enne taotluste esitamist. Praegu muudatustest teavitamiseks saadetud kaardid ei ole veel aluseks toetuse taotlemisele. Vahetult enne taotlusvooru saadame selleks kõigile koju uued kaardid.
Oluline on rõhutada, et kui põllumassiiv on registris tehtud näiteks pooleks ja üks osa on aktiivses kasutuses ning teine mitte, siis toetusõiguslikkuse säilitavad mõlemad massiivid. Taotlemise ja menetlemise lihtsuse huvides on need registris lihtsalt jagatud kaheks eraldi üksuseks.
Kõigile põllumeestele, kes plaanivad maikuus pindalatoetusi taotlema tulla, tahame kindlasti südamele panna, et taotluste esitamiseks tuleb valmistuda juba varakult. Mõelge hoolega läbi, milliseid pindasid te harida plaanite ja tehke selgeks oma rendisuhted, sest sellega muutub elu teie enda jaoks lihtsamaks. Ning alati tuleb meeles pidada, et toetuse saamisega käivad kaasas ka kohustused, mille täitmist PRIA väga täpselt kontrollib.
Ahti Bleive, PRIA peadirektori asetäitja
Allikas: www.hiiumaa.ee 19.02.08.
