Linn investeerib Kadrioru pargi uuendamisse tänavu 10 miljonit krooni.

“Sellel aastal investeeritakse Kadrioru parki kümme miljonit krooni,” lubas abilinnapea Deniss Boroditš ja lisas, et summa eest on plaanis korda teha Kirdetiigi ümbrus ja muuta see igati tänapäevaseks.

Looduslike eelduste poolest selleks igati sobivasse piirkonda tuleb Jaapani aed. Lilleaias hakkavad kevadel tööle renoveeritud purskkaevud, mille puhul lisaks veevoolule avaldavad inimestele muljet ka valgusefektid ja muusika. Järgmisel aastal on kavas presidendi kantselei ja Peetri maja ümbrus taastada kastaniaiaks.

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on kindlamalt paigas lähima kahe aasta plaanid. “Sel aastal läheme sellise meie jaoks põneva teema juurde, nagu seda on Jaapani aed,” ütles Järve ja selgitas, et sellest iidsest aiastiilist on välja arenenud kõik teised olulisemad stiilid.

Stiilne kastaniaed

Kirdetiigi äärde tuleks Kadrioru pargi projektijuhi Kersti Lootuse sõnul kaks veekogu, sillad ja kosk; tähtis osa on ka taimestikul ja detailidel, nagu laternad. “Oluline on ka taimede paigutus nii, et oleks jälgitav aastaaegade vaheldumine,” kirjeldas Lootus. Tema sõnul on unistuseks rajada aia keskmesse ka ehtne teeaed teepaviljoniga, kus soojemal aastaajal võiksid toimuda teetseremooniad. “Septembris tasuks uudishimulikel küll juba tiigi juurde jalutada,” kutsus Järve.

Plaanis on taastada ka Peeter I residentsi ja praeguse presidendi kantselei vahelisel alal asunud kastaniaed, kus praegu on paras võpsik. “Soovime selle korda teha, et inimesed ei peaks enam Kumu poolt tulles küsima, kus loss on,” selgitas Järve.

Järve sõnul on veel 1936. aasta kaartidel kastaniaed ilusti näha. Kastaniaed kujutab endast ruudukujulise põhiplaaniga kastanitega ääristatud teid, mille keskmes on veesilm.

Parim turismiobjekt

•• Kadrioru pargi kuulutas Eesti turismifirmade liit (ETFL) reedel alanud turismimessil Tourest  Eesti möödunud aasta parimaks turismiobjektiks.

•• “Arendustööde tulemusel on park muutunud nii linlaste kui ka turistide meelispaigaks. Kaunile keskkonnale pakuvad lisaväärtust suvehooaja kultuuriüritused ja pargi muuseum, lastepark, kohvik ning infopunkt,” põhjendas valikut ETFL-i president Sven Lõokene.

•• Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on Eestit külastavate turistide üldarvust umbes kolm protsenti neid, kes külastavad spetsiaalselt parke, kalmistuid või botaanikaaedu.  “Kuna pargid on tänasel päeval Euroopas tõusev trend, siis arvatakse spetsiaalsete külastuste arvu tõusvat viiele protsendile,” rõõmustas Järve.

•• Kadrioru parki on süsteemselt taastatud 1990. aastast alates. Selle aja jooksul on värskendatud näiteks roosiaeda, kontserdiväljakut, Apollo platsi, Mere ja Kaarna alleed ning lilleaeda.

•• Kahel eelneval aastal korrastati Kadriorus Luigetiigi ümbrust ja tehti lastepark noortepargiks. Avati infopunkt ja pargikohvik.

Allikas: www.epl.ee  Tatjana Bratoljubova  18.02.08