Päevaleht käis külmast ja tuisust hoolimata metsas ning on nüüd veendunud, et varase kevade hingust on kõikjal tunda.

Asjatundliku kaaslasena tuli seltsi loodusvaatleja Val Rajasaar ning koos temaga toimub väike kevade märkide uurimise retk Muraste kandi majade vahel ja kildipealses puutumatus metsas.

Esimene märk

Rajasaare koduõuel suure remmelga all sirguva näsiniine pakatavad tumeroosad õie- ja helerohelised lehepungad on juba nii suureks paisunud, et nende puhkemiseni on vist jäänud vaid mõned päevad. Tuleks ainult soe tagasi, ja see juhtuks jalamaid. Muidu – tavalise talve ja kevade korral – peaks sellist vaatepilti kõige varem kuu aja pärast näha saama.

Teine märk

Sealsamas näsiniine lähedal kasvava pähklipuu isasõied on avanenud ja pehmelt rippu vajunud. “Tolmu siiski veel ei tule,” tonksab Rajasaar neid näpuga. Sama põõsa otsas on aga isegi mõned lehepungad avanenud ning väikesed karvased lehehakatised püüavad end juba laiali laotada. Paistab, et ka lehtede arengu on praegused miinuskraadid stoppkäigule sundinud.

Kolmas märk

Akna lähedal rippuvat pekitükki noolimas käivad rasva- ja sinitihased on hakanud kevadiselt vidistama. Rasvatihased laulavad muudkui märtsikuiselt “sitsikleit” ja “sitsikleit”, teised omal viisil järele. Ka vareste kraaksumist ja harakate kevadelevust täis kädistamist võib kuulda ja rähnid trummeldavad nagu ikka kevadet ette aimates.

Neljas märk

Klindi metsas näitab aga Rajasaar uhkelt üht üksikut sinilille, mis on pärnajuurte lähedal otsustanud oma esimese rohelise õienupu kõdulehtede vahelt välja sirutada. Igasuguseid looduse kurioosumeid küllaga näinud mees on ise ka üllatunud, kui avastab ootamatult, et sealsamas kõrval on trobikond ülaseid end korralikult mullast välja ajanud. Aga paistab, et ka need lilled on üle mere puhuva jäise põhjatuule ja miinuskraadide käes kangestunud ning õied on veel tulemata jäänud.

“Kui külmakraadid peaksid veelgi allapoole langema, pole ilmselt lootust, et nad seda üle elaksid,” teab Rajasaar, mis saatus ootab petetud taimi.

Viies märk

Ninad maas kevadisi erkpunaseid verevaid karikseeni otsides, mida Rajasaar mõned päevad varem piirkonnas nägi, satume hoopis lumikellukeste pundile. Sellega on paugupealt selge, et kevad on tõesti siinsamas meie ümber ja hingab kuklasse.

Tere, kevad!

Allikas: www.epl.ee Ulvar Käärt 16.02.08