Siseministeeriumi algatatud programmi eesmärk on tuua koostöös kohalike omavalitsustega puhas joogivesi ka nendesse hajaasustusega piirkondade majapidamistesse, kus pole seni korralikku kaevu.

Sel aastal laienes üleriigiliseks mullu Võrumaal pilootprojektina alustatud programm, millega riik toetab hajaasustusega piirkondades kaevude puurimist ja kaevamist või trasside ehitust.

Kõnekeeles “Kaevuteena” tuntud veeprogramm hõlmab endas vaid keskustest kaugel ja eraldatud paikades elavaid tarbijaid. Riigieelarves on selle tarvis üle 33 miljoni krooni, igale maakonnale jagub peaaegu kaks miljonit. Programmi raames rahastab kolmandiku riik, kolmandiku kohalik omavalitsus ja sama suure osa ka toetuse saaja.

Olukord on teadmata

Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo juhataja Ene Padrik rääkis, et praegu puudub Eesti kohta ülevaade.

“Saatsime omavalitsustele palve kaardistada olukord, palju probleemseid majapidamisi on, samuti pöördusime omavalitsusliitude poole, et teada saada, palju on neid kohalikke omavalitsusi, kes saavad ka omaosaluse garanteerida.”

Siseministeerium ootab andmeid 10. märtsiks. “Võib-olla on mõnel omavalitsusel sel aastal eelarves ette nähtud suured investeeringud ja nad tänavu osaleda ei saa. Vastavalt koalitsioonilepingule on programm pikem ja midagi hullu ei juhtu, osaleda saab ka järgmisel aastal,” kinnitas Padrik. Kui tegelik olukord selgunud, tuleb tema sõnul sellest lähtuvalt ehk ka maakondlikke rahajaotusi muuta.

Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul on maavalitsuse ülesanne praegu välja selgitada programmi sihtala, kus kaevude rajamise programm toimima hakkab.

Ta rõhutas, et programm on mõeldud toetamaks majapidamisi, kuhu tsentraalse veevärgi rajamine ei ole kas füüsiliselt võimalik või majanduslikult mõttekas.

Maavalitsus määratleb maakonnaplaneeringu, omavalitsuste üldplaneeringute ning ka Lääne-Viru omavalitsuste ettevalmistatud veemajandusprojekti alusel need tiheasustusalad, kus kaevude rajamise programmi raames toetust taotleda ei saa. Kindlasti aga saadetakse tulemused omavalitsustele ülevaatamiseks. “Vajalik on kindlaks teha see, et kõrvale ei jääks need, kes tõesti abi vajavad,” lisas ta.

Väike-Maarja keskkonnanõuniku Leie Arula sõnul on selle nädala jooksul juba kümme inimest asja vastu huvi üles näidanud. “Meie kandis on probleem tõsine, paljudes kaevudes pole vett või on seal tegu reostusega,” selgitas ta ja lisas, et seetõttu tutvustas vald projekti võimalikult palju, kasutades ka külavanemate abi.

Eelmisel aastal sai vald keskkonnainvesteeringute keskuselt miljon krooni, mille abiga said 23 majapidamist puurkaevu. “Ka siis selgus, et vajadus on tunduvalt suurem,” meenutas ta. Arula sõnul on vallapoolseks finantseeringuks raha olemas, sest plaaniti ka ise niisugust projekti, kuid Arula sõnul ennetas neid siseministeerium

Vajadus on suurem

Väike-Maarja valda saab oma soovist teada anda 4. märtsini. Seal järjestatakse soovijad selle järgi, kellel oleks abi kõige enam vaja. “See on muidugi keeruline ülesanne,” tunnistas Leie Arula.

Vihula vallas oli avalduste esitamise tähtaeg eile ning avaldusi laekus kuuest-seitsmest külast. “Suuremad soovijad on rannakülad Rutja, Eisma, Vainupea, kus ühist veevärki pole. Need külad on esitanud ühisavaldused,” ütles Vihula abivallavanem Madis Praks, kuid tõdes, et veevarustusega on probleeme kõigis rannakülades. Praksi sõnul tähendab maakonnale eraldatav 2 miljonit krooni omavalitsuse jaoks umbes 150 000-200 000 krooni aastas, mis on ilmselgelt vähe. “Kui saame 150 000 krooni aastas ja selle eest ühe puurkaevu rajada, lahendab see vaid ühe või kahe pere veeprobleemi,” lausus Praks, kelle nägemusel peaks suuremad võimalused avanema keskkonnainvesteeringute keskuse toel.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Jaan Lõõnik meenutas seda, kui mõned aastad tagasi põua tõttu paljud kaevud tühjaks jäid. “Probleem on meil tõsine ja riigi abi on sellele teretulnud,” lisas ta. Lõõniku sõnul võib olla ütlejaid, kelle sõnul ka see toetus on väike, kuid inimesele, kel on probleeme, on tema sõnul iga kroon abiks.

Et andmete esitamise tähtaeg ministeeriumile on 10. märts 2008, siis selle ajani võivad kõik omavalitsused oma valla kohta esitatud andmeid veel täpsustada ja täiendada ja VIROL-il praegu üldpilti pole, palju reaalne vajadus on.

“Kuid ma kardan, et 2 miljonit jääb selgelt väheks,” lisas ta.

Pilootprojekt Võrumaal osutus edukaks

Võrumaal eelmisel aastal tehtud pilootprojekt osutus siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo juhataja Ene Padriku sõnutsi edukaks.

Eesmärk parandada puhta vee kättesaadavust Võrumaa 88 majapidamises, tagades 185 inimesele kvaliteetse joogivee, ületati ja tegelikud projekti tulemused olid 164 majapidamist ja selle läbi 589 kasu saanud inimest.

Riigieelarvest on veeprogrammile kokku eraldatud 33 291 232 miljonit krooni. Veebruari jooksul peavad abivajajad pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

Abikõlblikud on kulud kaevude ja torustike ehitamiseks, kaevude ja torustike ehitamiseks vajalike materjalide soetamiseks ja tarvikute, veepumpade seadmete, torustike teostusmõõdistamiseks.

Abikõlblike kulude alla ei kuulu hoonesiseste veesüsteemide rajamisega seotud kulud ja kulutused veesüsteemide rajamisele eelnevateks uuringuteks ja süsteemide projekteerimiseks.

Allikas: Virumaa Teataja 16.02.08, Kadri Haavajõe.