Kadrioru pargi muuseumi direktori Ain Järve sõnul on edaspidiste ürituste kava juba enam-vähem paigas. “Keskendume põhiliselt Kadrioru pargi tulevikule, kuna ajaloolisest tähtsusest on juba päris palju räägitud,” selgitas Järve. Ta lisas, et keskendutakse just emotsioonidele, mida annab Kadriorg eri inimrühmadele – näiteks emale koos lapsega, filosoofile või kunstnikule.
“Näiteks pakume igal kuul noortele unplugged-muusikat ja mõne suurema kontserdi tuntud lauljate, muusikute või orkestriga, tuleb Händeli veemuusika Luigetiigi saarel ja hooaja lõpetuseks estraadiorkester Bruno Sauli juhatusel,” selgitas Järve.
Ka juubeliaastal on kavas jätkata populaarseks kujunenud piknike traditsiooni ja uus idee on välikino. Järve sõnul imponeerib talle kirg, millega nii Kadrioru kunstimuuseumi kui ka pargi meeskond ettevalmistustega tegeleb.
Pargisuvi algab mais
Suveürituste avalöök tehakse 23. mail, kui lossis avatakse Kadriorgu läbi aastasadade külastanud ajalooliste isikute portreede näitus. Lisaks näidatakse nende isiklikke esemeid ja leide, mis on arheoloogiliste tööde käigus maa seest välja tulnud. “Sellest tuleb fantastiline näitus, kuna saame esimest korda inimestele eksponeerida ka originaalplaane,” ütles Järve. Tema sõnul ei ole need pisikesed plaanid, vaid tavaliselt 3 x 4 meetri suurused värvilised kalligraafilise kirjaga kujundatud kaardid.
“Kalendris eksponeeritud kaardid on nagu kunstiteosed, mida võiks panna raamitult seinale,” arvas Järve ja lisas, et eriti tore oli see, et kalendri väljaandmisel oli nii palju toetajaid. “See kogemus andis julguse mõelda ka juubeliürituste juures suuremalt,” rõõmustas Järve.
Kadrioru pargi juubelipäeval, 22. juulil avatakse suurem näitus Mikkeli muuseumis. “Sellest tuleb tõsisem analüüs ja diskussiooniobjekt – tahame näidata, millised muutused võiksid pargis aset leida, ja üritame ära vormistada lähema viie aasta arenguperspektiivid,” ütles Järve.
Septembris paneb üritustele väärika punkti linnakodanike südameis kindla koha leidnud “Valgus kõnnib Kadriorus”. Juubeliaasta lõppakordiks aga saab Kadrioru raamatu ilmumine. “Viimati kirjutati Kadriorust 1973. aastal ja viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on kunstiteadlased hakanud pargi ajaloo vastu elavamat huvi tundma,” selgitas Järve.
Allikas: www.epl.ee Tatjana Bratoljubova 15.02.08