Soomes valitakse igaks aastaks üks köögivili, millele siis jaanuarist detsembrini teistest liigikaaslastest rohkem tähelepanu pööratakse. Aasta köögivilja saatuse otsustavad Puutarhaliitto (Aiandusliit) ja
Kotimaiset Kasvikset ry (Kodumaine Aedvili) koos teiste erialaühenduste ja asjatundjatega. Ettevõtmise eesmärgiks on eri köögiviljade, nende kasvatuse ja kasutuse tutvustamine.
Aasta köögivili 2005 on paprika (Capsicum annuum).
Selle taimeliigi viljade värviskaala on nii lai, et köögiviljamaailmast on teist sellist raske leida.
Lisaks enimtuntud punastele, kollastele ja oranz'idele viljadele leidub müügilettidel ka lillasid, valgeid ja pruune.
Huvitaval kombel ei ole köögiviljana tuntud paprikal roheliseviljalisi sorte: kui viljadel piisavalt kaua areneda lasta, värvuvad need lõpuks ikka mingit teist tooni.
Paprika on eriline vitamiiniallikas. Ta sisaldab muu hulgas C- ja E-vitamiine, A-provitamiini ning B-rühma vitamiine.
Köögiviljadest on paprika üks C-vitamiini rikkamaid. Paprikas on ka kõrge karotinoidide sisaldus. Viimased toimivad organismis antioksüdantidena (kaitsevad rakumembraane). Kõrge karotinoidisisaldus veres on aga tugeva tervise ja pika eluea tagatis.
Kolumbus tõi paprika Euroopasse
Paprikad on pärit Kesk-Ameerikast, kus neid kasvatati juba 3000-5000 aastat enne Kristust. Kolumbuse retkede järel loodeti kibepaprikast asendajat Euroopas tol ajal kasutatavale kallile mustale piprale.
Hispaanlased hakkasidki uut taime pipraks kutsuma ning toode tuligi maitsetaimeturule hispaania pipra nime all.
Siiski ei saanud paprika levik Euroopas kohe jalgu alla. Peale Hispaania hakati uut taime kasvatama vaid Ungaris.
Paprika rändas kiiresti hoopis ida poole ning tõusis arvestatavaks maitseaineks India, Tai ja Hiina köögis.
Soomlased tarbisid pikka aega sisseveetud paprikat, kuid viimastel aastatel on paprikakasvatus hooga ülesmäge hakanud minema.
Põhjanaabritel on selle aasta seisuga katmikalapaprikat 8 ha, samas kui veel aastatuhande alguses oli ainult hektari ringis.
Küsitluste põhjal sööb soomlane aastas 2,5 kg paprikat, kuid kodumaise toodangu osakaal on sellest vaid vaevalt 10%.
Soomes kasvatatakse üksnes mahedamaitselisi paprikasorte, kibepaprikad (vürts- ehk ts'illipaprikad) on importijate pärusmaa.
Paprika maitse on parim värskena ja äsjakorjatuna. Maitse sõltub ka vilja värvusest: kollased on punastest veidi mahedamad ja magusamad; oranz'id on aga teistest värvustest selgelt magusamad.
Varasemad aastaköögiviljad Soomes:
2004 - aed-moorputk (pastinaak)
2003 - kabats'okk
2002 - tomat
2001 - lillkapsas
2000 - porgand
Loe, mida ütleb paprika kohta taimenimede andmebaas: www.ut.ee/taimenimed
Allikas: ajakiri Oma Piha.
Vahendanud Aiandus.ee
|
