On vaja vaid pisut julgustust ja mõningaid teadmisi…

Järgnevalt jagab soovitusi OÜ Consilio tegevjuht ja aednik Ülle Michelson:

Sõites ringi Eestimaal, võib näha aasta-aastalt rõõmustavamat pilti meie kaunitest aedadest. Vaid veel vähesed korrastamata õued riivavad silma. Esmalt märkame puid ja üldist heakorrastatust – läbimõeldud hoonestust, välisruumi puhtust. Iga viljapuuaia omanik peaks oskama lõigata oma viljapuid ise, selleks pakutakse häid koolitusi, sest nii õunapuid ja kui erinevaid põõsaid tuleb lõigata või natuke piirata pea igal aastal.

Ka on paranenud olukord prügimajanduse korraldamisel, kuigi suurlinnade läheduses asuvad metsaalused on jätkuvalt prahised. Siinjuures tahan kutsuda üles omavalitsusi kontrollima hoolikamalt prügikonteinerite paigaldust ja nende tühjendamise korraldamist.

Lillede rohkus aias viitab aga rõõmsameelsele perenaisele ja elu jätkumisele. Ja kui õnn saab õuelt otsa, siis esmalt rohtuvadki lillepeenrad. Põguski pilk aiale räägib omanikest päris huvitava loo.

Uuselamute ümbrused aga lausa hõikavad aiakujundajate järele. Kas aga perel pärast maja valmimist ja sisustamist raha veel jätkub kalli aiaplaani tarbeks?

TEEKS ISE VÕI OSTAKS?

Kõik tundub ehk liialt keeruline. Kas tasub üldse mässama hakata? Tasub!

Aga isegi ostes aiaplaneeringut, peame kaasa mõtlema, sest see on ju meie oma kodu. Küll aga on ainuõige tellida eritööd (elektri ja trasside ehitus) vastavatelt spetsialistidelt. Tööde tellimisel tuleks pöörata rõhku töö kvaliteedile ja garantiile (jälgige töö käiku ja tundke huvi). Vormistage lepingud kirjalikult ja allkirjastatult. Paluge eelnevalt kalkulatsioone ja hinnapakkumisi. Võtke aega aruteludeks.

Nii või teisiti - igaüks võiks kogeda aia loomisel perega koostegemise suurt rõõmu. Ise saab palju ära teha:

PLANEERIMINE algab olemasolevate objektide märkamisest (hooned, olemasolevad puud ja põõsad, kommunikatsioonid, liinid, kaevud).

Vaatame üle, mis meil aias on ja märgime need alusplaanile. Alusplaan väikeaiale tehakse 1:100 ehk 1 cm = 1 m. Edaspidisel vaatlemisel märgime plaanile vajalikuks peetavad funktsioonid (eesaed, majandusruum, puhkeruum, tarbeaed jne), mis ühendatakse logistikaga (teede-radadega). Erinevaid funktsioonialasid saame eraldada istutustega (puud, põõsad, hekid). Krundi keskosa jäetakse tavaliselt vabaks murule.

RISKID

Koduaed peab olema turvaline paik. Analüüsime oma aeda.

Selekteerime aias olemasolevad plussid ja miinused ning hindame tekkida võivaid riske ning püüame leida lahendusi ohtude vähendamiseks (mingi ohtlik veekogu väikelastele, üksik tuuleohtlik puu, okastega põõsad, mürgised taimed, värava puudumine, naabri kuri koer).

Lisaks aias valitsevatele ohtudele ähvardavad meid ka väljastpoolt tekkida võivad ohud: jõe ja ka pinnasevee taset mõjutavad tormituuled jne. Väga suur riskitegur on vedelema jäetud prügi, müra ja tolm.

KLIIMAOLUD JA PINNAVORMID

Määratleme plaanil ilmakaared, looduslikud mõjujõud, aia mikrokliima, kõrgemad ja madalamad kohad, öökülmad madalamates kohtades, tuuled, hoonete ja puude varjud, mullastiku koostise (liivane või savine), samuti pinnavormid (ehk tahame seda muuta kõrgendike, müüride või astmetega).

Kas ehituspraht on veetud või jäetud mulla alla?

Kui need faktorid on plaanile kantud, võime alustada tõsisemat KOOSTÖÖD perekonnaga. Millised on kellegi soovid ja millised on pere võimalused? Aed on kallis lõbu!

Siinjuures oleks tore mängida aiaplaani kujundamise peremängu. Võtame ühe hästi suure paberilehe või vana lina ning kanname sinna objektid. Lapsed võivad need värvida või kleepida eraldi lõigatuna paberile. Kui nüüd kellelgi on väga lennukad plaanid, siis tuleb vaadata rahakotti või leida kompromisse mingiteks vahetusteks (ujumisbassein väikese veesilma vastu, mingi suur puu väiksema vastu).

Lastele, aga las nad ise arutavad, on kindlasti vaja liivakaste, ronimispuid ja kiikusid. See on nende mängumaa (oma tuba), mille eest nad peavad hoolt kandma ja kus nad end julgelt ja turvaliselt tunneks. Liivakasti saab tulevikus kujundada ümber mingiks istutuskohaks või koguni tiigiks. Liivakasti võiks iga isa koos lapsega ise kokku klopsida ja värvida. Ühine töö on ääretult tähtis.

Alati tuleb meeles pidada, et KÕIK MUUTUB JA ARENEB, nii looduses kui meie kodus (puud kasvavad suureks, meie lapsedki sirguvad, meie soovid muutuvad). Võime alustada väiksemate soovide elluviimisest ja järgmistel aastatel jätkata oma aia planeerimist.

Vahepeal on kindlasti palju huvitavaid ideid tekkinud ja nii tore on järgmisel kevadel jätkata. Kui siseruumis saame mööblit lihtsalt nihutada, siis aias peab olema tunduvalt ettevaatlikum, sest kolm aastat juurdunud puu ümberistutus on üsna riskantne.

Tavaliselt unustatakse ära, et puud kasvavad suureks, ja nii võibki saada ühest armsast sünnipäevaks kingitud tammekesest tulevastele põlvedele suur nuhtlus ja needus. Puude istutuse planeerimisel peame mõtlema ka selle peale, et keegi peab hakkama neid tohutuid lehti riisuma ja siis tuleb need lehed ka kuhugi panna. Väikeaedades võiks olla eelistatud madalamad igihaljad sordid ja vormid.  Puude istutamisest algabki meie väike aed. Iga puu on unikaalne ja mõtle hoolega järele, enne kui sa ta istutad või talle saega kallale lähed.

Nii-et nüüd jõudsimegi KOHUSTUSTENI.

Kes millega tahab tegeleda ja kust algab töö ja kust algab hobi? Kindlasti peame oma lastele õpetama tööharjumusi ja võtteid, aga keegi ei tohiks kedagi sundida tegelema teise hobiga! Planeerimismängu juures peamegi kõigest sellest rääkima ja ka töid oskama jagada, mis aias võivad tekkida.

Et ka muru on vaja niita ja kasta. Kui suur ala üldse murule valida või eelistada vähem töömahukat ja odavamat sillutist? Kas meil on üldse aias kastmisvett ja mis see maksab või planeerida kastmistrassid? Puid ja põõsaid on vaja lõigata, peenraid on vaja rohida, õitsenud lillevarred eemaldada ja tuhat muud tegemist.

Aiandusega tegelemine võib väga kergelt üle kasvada hobiks, mis tähendab, et muud toimetused jäävad tahaplaanile ja keegi kogu aeg müttab. On väga kole kuulata üleaedsete tüli, et miks sa ei tee toda ja miks sa ei tee teist.

NAABREID ei saa valida, nendega tuleb leppida ja sõbralikult suhelda. Kuidas saada oma aias privaatsust juurde? Missugused valida hekid ja aiapiirded? Missugusena paistab meie aed naabrite juurest vaadatuna või meie akendest õue? Kas minu aed harmoneerub ümbritsevaga?

MAJANDUSPLATS

Majapidamises on vaja teha mitmesuguseid majandustöid: puid saagida ja lõhkuda, mingeid lippe värvida, midagi lihvida, toksida jne. Kuhugi tuleks need puuriidad laduda. Võib-olla oleks tarvis koguni eraldi majandushoonet? Siin peaks olema isadel sõnaõigus. Aga emadel on vaja kusagil pesu kuivatada. Kuhugi peab paigutama prügikonteineri ja kompostihunnikud.

PUHKUS on aga kõige tähtsam aia funktsioon.

Me peame leidma kindlasti aeda ühe sobiva koha puhkuseks, perega õues ja sõpradega koos istumiseks, grillimiskoha. See võib olla mingi mõnus nurgake aias, tuulte eest varjul, aga selleks võib olla ka terrass. Puhkuse juurde kuuluvad kindlasti istumiskohad, pingid, kiiged.

Olete ehk märganud, et sõbra juures külas olles ja aias kõndides pole teil kohta, kuhu korrakski istuda ja kust siis kogu seda ilu nautida. Eestlane muudkui rassib ega endale aega puhkuseks. Istumiskohti võiks olla koguni mitmeid: mõni koht võiks jääda omaette mõtisklemiseks (üksik pingike) ja looduse vaatlemiseks (seosed vaadetega). Samuti peaks olema mõnus jalutada aias talvistel päevadel.

JALAJÄLJED

Kui me oleme nüüd plaanil piisavalt ringi kõndinud, siis näeme sissetallatud radu. Eriti hea on seda kontrollida lumises aias. Teede ja radade planeerimisel tulekski eelkõige lähtuda sellest, kus me tegelikult sammume või kuidas auto saaks manööverdada. Mõelda tuleks ka sõprade autodele või hädapärastele laadimistöödele, kanalisatsioonidele juurdepääsemisele. Nagu nüüd näete, ei ole teie rajad üldsegi mitte päris sirged ja see ongi hea, sest vaid kuri tuleb otse, kogu ülejäänud loodus toimetab oma tegemisi mööda käänulisi teid.

Alles nüüd jõuame taimede istutamise planeerimise ehk TAIMEDE VALIKUTE juurde. Arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid, küsime veelkord, missugust aeda me üldse tahame? Kas piirdume lihtsama planeeringuga või tahame ka iluaeda või tahame kogunisti mingit kindlat tüüpi aeda (jaapani või inglise stiilis aeda)? Geomeetrilisi ehk reaalaedu julgen ma soovitada vaid juhtudel, kus hoone arhitektuur seda üldse võimaldab, sest on oht saada väikekodanlik tulemus. Aia stiil peab aga olema kindlalt seotud hoonega,

Julgen soojalt soovitada jääda esialgu eesti aia juurde. Missugune on tegelikult EESTI AED? Eesti aed on ratsionaalne segaaed, kus puu- ja köögiviljaaed on eraldi lilleaiast. Mõelge oma vanaemade ja vanaisade talukohtadele. Aga ka eesti aed areneb ja muutub.

Nagu meie riik, nii ka meie aiakultuur on alles noor ja arenemas/kujunemas. Valigem taimedeks alustuseks läbiproovitud ja odavamad sordid (sirelid, lõhnavad ebajasmiinid, kadakad, mägimännid, elupuude erinevad vormid, sibullilled, mõni külmakindel pargiroos, floksid, pojengid, looduslikud lilled). Kõigepealt on valitud taimedele vaja leida sobiv koht ja kasvutingimused. Ehk on vaja tuua juurde mulda või mingit väetist? Ehitusprahil ei hakka taimed kindlasti kasvama.

Kuna ruumi on vähe, aega  ja raha tuleb samuti arvestada, siis võiksin soovitada perele ühte pereõunapuud mitme poogitud sordiga ja kolme marjapõõsast (punane, must sõstar ja tikker) ning need võiks küll kevadel ära istutada, sest küll on tore oma põõsa küljest marja napsata, mis on puhas ja maitsev. Põõsad tuleks istutada mitte igavalt ritta vaid gruppi, et jääks mulje nagu ühest suuremast põõsast.

Samuti võiks olla väike maitsetaimede peenar, mis samuti ei peaks olema igavalt sirge peenar, vaid näiteks päikesepeenar, kus saab koos kasvatada nii maitsetaimi, köögivilju, lilli. Lillepeenarde asemel soovitan kasvatada esimestel aastatel suvelilli pottides, nendega saab mööda aeda ringi käia ja leida sobivaid kasvukohti. Lillepeenrad on üldse väga töömahukad. Neid peab pidevalt rohima, kastma, kobestama, ümber kujundama, nende ääred peavad olema hooldatud jne.

Kuidas raamistada tühja lagedat platsi taimede ja muruga? Kuidas vältida liigset kirevust (mitme peenra asemel üks, vältida palju erinevaid sorte, valida värve)?

Nüüd mingem majja ja vaadake kõikidest akendest välja ning võrrelge VAATEID  siseruumidest. Kas pesunöör ei ole ehk elutoa akna alla sattunud või riivab kompostihunnik liialt silma; kas laste mängukoht on piisavalt silma all, kui ema köögis askeldab, kas akna ees veel mõni väike puu ei ähvarda kord liiga suureks kasvada?

Et aga kõike seda eesootavat aiatööd korraldada, on meil vaja korralikke TÖÖRIISTU ja tööriistade pealt ei tohiks rahaga koonerdada, sest korralik tööriist on meie kõige suurem abimees. Mõelda tuleks ka laste tööriistadele (väike labidas, reha, pangike, kastekann).

Missugune muruniiduk osta? Kuidas need veekraanid omavahel ühendada? Samuti peab nendel kallitel tööriistadel olema hoiukoht ja igaüks peab teadma, et tööriist tuleb pärast kasutamist puhastada. Hoidkem neid, nad on seda väärt! Head tööriista ei laenutata, need tuleb endale ise muretseda. Küsijale võib aga laenata raha, et ta vajaliku tööriista endale ostaks.

Kui kõik see on paberil läbi mängitud, tuleb küsida:

Kas see ongi see HARMOONILINE AED, mida ma olen tahtnud? Aed, kus saan koos perega toimetada, kuhu põgeneda, kus puhata? Kui mulle meeldib siiski vabakujuline loodusesse sulandunud aed, siis peaksin valima selle. Kas kõik materjalid sobivad omavahel?

Mis juhtub aiaga siis, kui me sõidame perega pikemaks ajaks reisile? Kas koerale sai ikka koht kusagil?

Ärge muretsege endale liigselt asju ja probleeme! Asjad koormavad ja seovad uute kohustustega. Inimesele on õnneks väga vähe vaja. Planeerige oma aed ja elamine nõnda, et teil jääb aega tegeleda ka muude huvitavate asjadega - et teil jääks aega üksteise jaoks! Ja ärge unustage, KÕIGEL ON KÕIGEGA SEOS!

Millest siis ja millal alustada? Väike majanduslik kalkulatsioon ei teeks paha! Käige aianduskauplustes, aiandusnäitustel ja messidel, vaadake, mis naabrid teevad, lapake aiaajakirju, surfake internetis ja uskuge - kiiret pole kuhugi – aia rajamine on terve elutöö! Ja esialgu ärge ostke midagi, küll aga tutvuge hindade ja kavandatava ostu kvaliteediga, kontrollige, kas taim on üldse elus. Tehke seda koos perega!

Pildistage oma aeda erinevatel aastaaegadel ja arenguperioodidel, nagu te oma lapsigi pildistate. Ja vaadake aegajalt neid fotosid, äkki tuleb mingi vahva mõte. Üks asjalik (kallis) aiakujundamise raamat oleks kena kingitus soolaleivaks või jõuludeks. Ärge kahelge küsimast nõu elukutseliselt aednikult ja aiakujundajalt.

ÕNN EI OLE KAUGEL, ÕNN ON OMA KODUS!

Julget pealehakkamist soovides,

Ülle Michelson

OÜ Consilio tegevjuht ja aednik

www.consilio.ee