Pikka aega väldanud soojakraadid on mitu taime puhkeseisundist välja toonud, teiste hulgas paotab õisi metsa all kasvav näsiniin.

Pühapäeval leidis looduses uidanud inimene Võrtsjärve ääres raielangi serval mürgise näsiniinepõõsa, mille okstel oli ohtralt roosasid õiepungi ning paar-kolm õit oli viiekraadises soojas julgenud ennast veidi avada.

Näsiniin õitseb tavaliselt märtsi lõpul, mil tema õied on lumelaikude taustal hästi märgatavad. Veebruaris sooja nautinud põõsas riskib õite külmumisega, sest ilmajaam lubab selle nädala keskel kuni kümmet miinuskraadi.

Botaanik Meelis Suurkask nentis, et külmalaine saabudes võib pakane näsiniine õitele hävitavalt mõjuda.

Looduses võib näha palju kevade märke. Lepad, pajud ja sarapuud kasvatavad urbi, pärnal ja magesõstral on pungad paisunud ning nädalavahetusel üritasid mitmel pool arglikult õitsema hakata lumikellukesed, lumeroosid ja krookused.

«Maapinnal on mikrokliima ühtlane, seal võivad lilled külmaga toime tulla. Palju oleneb muidugi sellest, kui pikalt külma peab,» rääkis Suurkask. «Kui lilledele lund peale sajab, saavad nad hakkama.»

Botaaniku sõnul leidub Viljandimaal kohti, kus lund on veel küllaga. Näiteks Rutu mägedes on kuni 15 sentimeetrit lumevaipa ja taimed ootavad puhates kevadet.