Aiandus.ee

Tilk-tilk-tilk tilgub katuselt maha järjekordne lörtsine lumi. Lillelised ja porised vastlad – eks seda ole ennegi olnud. Aga kanakari kesal ja kündev traktor veebruari keskpaigas...

Ainus, mis ei lase tõelisel kevadmöllul käima minna, on päikese puudumine. Aga sompus ilm ja silmini taevas ehk kestev madalrõhkkond on ka põhjus, miks on nii soe. Hommikul poole kaheksa ajal algab lindude kevadine sidin. Keskpäeval laseb lisaks rasvatihasele laulu ka sinitihane ja puuklutt. Tartus Toomemäel askeldasid möödunud nädalal künnivaresed pesade juures.

Looduse jäljeinfo on sel aastal rangelt salastatud, vähemalt inimese jaoks. Lund on nii ajuti, et kogu kirjapandu on kadunud kõigest mõne päevaga. Küll võib rebaste tihedama ringisebimise järgi aimata, et armuööd ei ole enam kaugel. Ilvesed teevadki juba häält ja hundid käivad paariti koos. Sea-TV looduskalender.ee lehel näitab endiselt, et kährikud ei kavatsegi magama kolida. Karud on taas peitu pugenud, Nigula turvakodu mõmmikud aga võtavad nädalas tubli sada grammi juurde. Sel nädalal õnnestus mul näha ka üht tokerja karvaga valgejänest – ei ta suutnud end valge kasukaga kuskil varjata küll. Hiired on mu palvele vastu tulnud ja käivad nüüd söömas linnutoidumaja all – ilmselt on õuetemperatuur ka neile karvamööda.

Lumikellukesed

Oma lillepeenrad tasub nüüd kõigil üle vaadata, sest mitmel pool Eestis õitsevad praegu lumikellukesed. Kaja Kübar Pärnumaalt kirjutab: “Lumikellukese rohelise varre küljest ripub juba valge õietilk, vaid veidi sooja päikest, ja kollane õiesüda lööks särama. Lepiku alt leidsid lapsed juba verevaid karikseeni ja rabas on tupp-villpeadel õiepintslikesed. Samal ajal on sarapuu- ja lepaurvad veninud pikaks ning kumavad kollakat tooni.” Eks meie urvalised õitsegi koos lumikellukestega. Päike võib veebruaris tulla muidugi vaid koos krõbeda külmaga. Ja lillemüüjad, kes on märganud, et sellekevadine tulbisaak on ninad mullast välja pistnud, soovitavad: olge valmis oma kevadise õiemere algeid saabuva külma korral katma.

Jääolud

Peipsil püsib saja meetri laiune rannajää ning silmapiiril sinises vees ujub lumivalge jääviirg, nagu tavaliselt mai esimestel päevadel. Ilmamees Gennadi Skromnov annab teada, et kalamehed mõõtsid ära ka Saadjärve jää paksuse – 15 cm. Mingi ime läbi püsivad ka Maardu järvel sikutavad kalamehed pealpool jääkihti. Pärnu jõe alamjooksu vesi on hoolimata tulvavatest kraavivetest selge ja läbipaistev. Soomaa jõgede haabjamees Aivar Ruukel ütleb, et kõige kõrgem oli veetase 25. jaanuari paiku, praegu püsib vesi ilusasti kallaste vahel. Jääd on neil väga vähe, sedagi peamiselt jäänukina luhtade ja lodumetsade üleujutusaladel.

Hea tõhus hambaork!

Lirtsuvate saabaste aeg paneb sageli hambad valutama. Vanarahvas pidas tõhusaimaks abivahendiks välgust murtud puust hambaorki. Nii et minge metsa ja otsige sealt selline paras rinnakõrguselt murdunud kõva kuusk, millel justkui hari peas – puidukiud harali. Küllap saate oma hädale abi... Muidugi tasuks õigel ajal ka hambaarsti juurde minna.

LASTELE

Ilmamäng: poripildid

Kui seda lund nüüd ikka ei tule, siis võiks rabast tupp-villpea õienuppe otsida küll. Aga sama töö võite ette võtta ka aprillikuus, kui on käes selleks tavapärane aeg. Villpea pintslid näevad päris pintsli moodi välja – just sellised nagu Edgar Valteri lasteraamatutes. Lõuendiks võiks olla metsaserva jäänud kokkupatsutatud lumepind ja värvideks eri värvi pori. Edu suureks talviseks kunstnikutööks!