Nädal aega veetis Stokkeri (John Deere’i esindaja Eestis) delegatsiooni koosseisus Ameerika Ühendriikides Kõriska küla talumees Kaido Kirst, külastades põllumajandusmasinaid tootva maailmakuulsa firma tehaseid Chicagos ja suurlinna lähedal asuvaid farme.

“Gruppi kuulusid Eesti põllumehed, kes olid Stokkeri firma kaudu soetanud või soetamas kas John Deere’i traktorit, kombaini või mõnd haakeriista. Sattusin minagi selle reisiseltskonna koosseisu, kuna mul on plaanis osta uus John Deere’i traktor. 35-inimeselises grupis olin ainus saarlane. Peale põllumeeste tegid sõidu kaasa Stokkeri firma esindajad.

Eelmisel aastal käisin Saksamaal John Deere’i traktoritehastes. USA-s toodetavad traktorid ja kombainid on Euroopas tehtavatest suuremad. Suurem osa neist läheb Ameerika turule, kuigi saadetakse ka Euroopasse,” kirjeldas Kaido Kirst nähtut.

Peagi saab möödunud aastal Saaremaa põllumehe nominendiks esitatud Kõriska küla talumees Kaido Kirst kätte uhiuue John Deere’i traktori, mis valmistatud Saksamaal.

Ameerikas on John Deere’i traktorid au sees

Kaido Kirstu sõnul peavad ameeriklased oma maa traktoritest lugu. John Deere on põllumajanduslike masinate tootmises enda käes hoidnud väga pikka aega liidripositsiooni kogu maailmas. Ettevõtete missiooniks on olnud pidev areng ja tehnoloogilised avastused, mis kogu põllumajanduse reformimisele kaasa aitavad. Koostöös kogu maailma põllumeestega on firma suutnud toota tehnikat põllumajandusturu vajadustele, olles samal ajal oma uuendustega turust sammu võrra ees.

Kui veel 20–30 aastat tagasi oli põllumasinate põhiliseks hindamiskriteeriumiks võimsus, kasutamiskestvus ja -mugavus, siis nüüd on lisandunud ka kulude kokkuhoid, mis on põllumeestele traktorite ostuotsuste tegemisel üks peamisi kriteeriume.

Põllutöömasinaid on John Deere’i tehastes tehtud juba enam kui 160 aastat. Firmal on 17 tehast 14 riigis kokku 47 400 töötajaga. 52 aastat on ettevõte tegutsenud Euroopa turul.

“Ameerikas viidi meid ka farmerite juurde. Nad on seal selle firma toodanguga rahul."

Teravilja- ja rapsikasvatusega tegelev Kaido Kirst sai reisil lisateavet maisikasvatuse kohta. Just seda kultuuri viljelevad Chicago ümbruse farmerid. Ilmselt oleks kadunud N. Liidu liidril Nikita Hruštšovil olnud kasulik Ameerika selle piirkonna põllumeestelt maisikasvatusalaseid teadmisi ammutada. Vanemad lugejad ilmselt mäletavad kuuekümnendate aastate maisikasvatuskampaaniat Eestiski.

“Pärast maisi koristamist käiakse põld üle sügavkobestajaga või randaaliga ja järgmisel aastal külvatakse sinna sojauba. Selle koristamise järel on jälle maisi kord. Põhiliselt kahte kultuuri selles piirkonnas viljeletigi. Paari talinisu põldu nägime ka. Kui nisu on sirgunud paraja pikkuseni, siis niidetakse see loomasöödaks. Iga farmeri õues oli maisipunkreid vähemalt 3000-tonnise koguse jaoks,” pani Kaido Kirst ameerika põllumeeste juures tähele.

Veisefarmis käisid eestlased ja lätlased ka (teine grupp oli Lätist). Külalised panid tähele, et ameeriklased “riietavad” vasikad külma eest vestidesse.

“Sellist pilti pole mina varem näinud. Vasikavestid olid soojad ja vettpidavast materjalist. Nii et vissid võivad seal ka vihma käes olla, ilma et märjaks saaksid. Kas vasikavestid olid viimase moe järgi või eelmise aasta mudelid, seda ei osanud arvata,” naljatles Kirst.

Eestlaste jaoks üllatuslikku oli Ameerikas üksjagu

“Chicagos on haned samasugused linnalinnud nagu meil tuvid. Inimesed ja haned mahtusid kõik linnatänavaile ja platsidele kenasti ära. Üks ei häirinud ühte, teine teist,” pajatas seda huvitavat vaatepilti jälginud Kõriska küla mees.

Võõrustajad viisid Eestist ja Lätist kohale sõitnud uudistajad nelja tehasesse. Neis kõigis oli kõrge töökultuur. Kvaliteedi koha pealt olid kõigis tehastes väga ranged nõuded. Ainult nii tagatakse traktorite ja teiste masinate töökindlus.

“Liftiga sõitsime 93-korruselise maja viimasele korrusele. See on linna kõrgeim maja, mis üldse Ameerikas kõrguse poolest kolmandal kohal. Ülevalt avanes linnale väga hea vaatepilt,” võttis maamees linnaekskursiooni kokku.

Toit oli rikkalik ja odavam kui Eestis

“Seal nädala ajaga pakutavast söögist oleksin kodus kaks nädalat süüa saanud. Juba hommikusöök on rikkalikum kui meil lõunasöök. Kõik nähtud söögikohad jätsid väga hea mulje nii toidu valiku kui ka teenindamise koha pealt. Väga palju süüakse seal lihaveise liha, mis oli tõesti maitsev.

Kui kõrvutada Eestiga, siis meie restoranides ja kohvikutes on toidud kolmandiku kuni poole võrra kallimad. Näiteks hiljuti maksin Türil õhtusöögi eest 125 krooni ja toitu nagu nappis. Ameerikas aga ei suutnud 75-kroonisest õhtueinest kõike äragi süüa.

Odavam on ka bensiin. Liitri mootorikütust saab seal kätte umbes kümne krooniga,” märkis Kaido Kirst.

Sel nädalal võtab teraviljakasvataja osa põllumeeste foorumist Järvamaal.

Allikas: www.omasaar.ee 12.02.08,  Aare Laine.