Elektrisae kräunudes saab Tutanhamoni surimaski kujutav jääkamakas üha rohkem pisidetaile juurde, peitli plaksudes lendab Willendorfi Venuse kujust jääräitsakaid – nii valmivad Kadriorus tänavused jääskulptuurid.

Kuigi jää, mis on tavaliselt toodud Soomest Lapimaalt, polnud tänavu jaanuari lõpuks piisavalt paks ning külmataat on unustanud lund külvata, ei takistanud see siiski järjekordset jääskulptuuride valmistamist.

Nii toodi üle kahe tonni kaaluvad ning rohkem kui kahe meetri kõrgused jääkamakad Kadrioru pargi Luigetiigi äärde seekord hoopis Rootsist.

«Tegelikult nii sooja ilmaga ei olegi kunagi jääskulptuure teinud,» muigab Willendorfi Venuse ümaraid vorme välja tahudes Tiiu Kirsipuu.

Ilm meelitab ära

Ka Šotimaalt pärit Kate Robinsoni sõnul oleks parem jääd vormida palju külmemates tingimustes, kuid siiski peab ta Lihavõttesaarele iseloomuliku moai kuju tahumist väga meeldivaks. «Sulamise juures on kehv ainult see, et vormid lähevad kiiresti siledaks,» selgitab Robinson.

«See soe ilm tahab neid kujusid lausa aluste pealt ära meelitada,» muigab jää ja tule peo korraldaja Henry Timusk. Nii ongi jääkamaka puust aluse sisse pandud kinnitavad poldid.

Külmhoonesse hoiule

Ka on vaatemängulisuse lisamiseks paigaldatud jääkujude sisse dioodvalgustid, mis pimedal ajal lisavad skulptuuridele omapärast kuma ja müstilisust. Kuju ümbruses kattub maapind peenikese jääpuruga, mis muutub kiiresti helepruuniks poriseguseks massiks.

Pisikesi möödakäijaid see aga ei heiduta ning rõõmuga hakkavad nad jäähunnikus mängima. Tiigi kaldal rivis seisvaid kujusid uudistavad mitmedki möödakäijad. Kujude vormimisest üle jäänud jäätükkidest said lapsed laupäeval teha vahvad skulptuure.

Kui varasematel päevadel kurtsid korraldajad pealtvaatajate leige osavõtu üle, siis laupäeval oli pargis uudistajaid küllaga ning autod ummistasid lähiümbruse tänavaid.

Kadrioru pargi 290. tegutsemisaasta puhul valmiva jääskulptuuride galerii idee autori Kirsipuu sõnul on valmivate kujudega tahetud anda väikest ülevaadet kunstiajaloost.

Nii avati laupäeval lisaks Willendorfi Venusele, Tutanhamoni surimaskile ja Lihavõttesaare kujule Pablo Picasso «Naise büst», Milose Venus ning Henry Moore’i «UNESCO lamav figuur».

Selline jääskulptuuride tegemine ning tule ja jää pidu toimub Valgusfestivali raames juba kolmandat aastat. Kui kauaks kujud tiigikaldale jäävad, ei ole veel päris kindel.

Korraldajate sõnul on pooleli läbirääkimised skulptuuride viimiseks külmhoonesse, et hoida neid seal, kuni ilm külmemaks muutub. Igal juhul on plaanitud kujud taas välja panna vabariigi aastapäeva ajal, mil Kadriorus toimuvad nii pargi juubeli kui ka Eesti Vabariigi juubeliaasta sündmused.

Kui aga sobivat külmhoonet ei leita ja ilm püsib sama, võivad kujud Timuski sõnul ära sulada paari nädalaga.

«Minu arvates aga ongi jääskulptuurid kõige ilusamad siis, kui sulama hakkavad, vormid pehmemaks lähevad ning need muutuvad läbipaistvaks,» räägib ta.