Märgaladelt saadava biokütuse osa saab kasvatada veerandini kogu Eesti majakütusevajadusest…

1600 elanikuga Lihulast võib lähiajal saada Eesti esimene linn, kus ahju köetakse heina ja pillirooga.

Lihula külje all Matsalu rahvuspargis on tuhandete hektarite viisi luhaheinamaid ja roostikke, mida tuleb pidevalt niita, et avamaastik säiliks muutumatuna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lindude pesitsusperioodi tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine 15. juulini keelatud. Selleks ajaks on aga hein nii puitunud, et lehm seda enam süüa ei taha. Seega tekib igal aastal tohutute virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida praegu veel ei kasutata.

Lihula vallas on biokütusel töötava katlamaja projektiga tegeldud juba neli aastat. Eurorahakotile saadi aga ligi eelkõige seetõttu, et Lihula majade kütmine leevendab ka rahvusvaheliselt tähtsa Matsalu rahvuspargi hooldamise probleemi.

"Muutus on lühidalt järgmine - soovime asendada põlevkiviõli Lihula linna katlamajas kohapealt saadava põhu, heina ja pillirooga.," selgitas Lihula valla arendusnõunik Margus Källe. "Praegu oleme sealmaal, et hakatakse lõpetama ehituslikku projekteerimist. Nii et loodame 2008 alustada ehituse hankega."

Vanasse kaevu Lihula mehed siiski sülitada ei kavatse. Üks põlevkiviõlil töötav katel jääb reservi. Siis pole vaja karta kui käredad talved tagasi tulevad või biokütusel töötavaid katlaid on vaja remontida või hooldada.

Pilliroogu kasutatakse soojatootmiseks näiteks Soomes, Taanis on aga aastakümneid ahjukütteks kasutatud põhku. Lihula biokatlamaja põhitehnoloogia pärinebki Taanist.

"Taanlased on sellega tegelenud juba viisteist aastat ja rohkemgi," teadis OÜ Lihula Soojus juhataja Tõnu Teesaar. "Seal ta töötab tõesti. Laitmatult. Loodame, et ta siingi hakkab tööle."

Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuseosa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas. Sellest saaks toota 3,5 kuni 4 teravatti soojusenergiat, mis moodustab praegu Eestis majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.

"Eestis kahjuks need innovatiivsed lahendused kulgevad väga aeglaselt," rääkis Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja Marek Strandberg.. "Arvatakse, et me peame otsima innovatsiooni, ma ei tea, biotehnoloogias. Tegelikult see innovatsiooniallikas on meil energeetika."

Strandbergi sõnul võiksime selle asemel, et kasvatada mingit teravilja, luua selliseid märgalapõlde, kus kasvatatakse küttebiomassi. Sealt saaksime märkimisväärse osa oma kütusevajadusest. Roheliselt mõtlejad on märgalapõldudele ka keeleuuendusliku nime välja mõelnud - mäld ehk märgalapõld.

Allikas: www.etv24.ee 10.02.08, Heikki Aasaru.