Järgmise aasta lõpuks peavad kõik korstnapühkijad end uuesti atesteerima. Korstnapühkijale, kes akti välja ei kirjuta, võib klient töö eest tasumata jätta.

Eesti korstnapühkijate koja vanematekogu vanema Leo Kalme sõnul tühistatakse tuleva aasta alguses kõik senised kutsetunnistused ja 2009. aasta lõpuks peavad kõigil teenust pakkuvatel korstnapühkijatel uued tunnistused olema. Selleks korraldatakse Väike-Maarja päästekoolis koolitusi.

Praegugi ei tohi korstnapühkijad ilma kutsetunnistuseta töötada, kuid ometi seda tehakse.

Võrumaa korstnapühkija Aigar Kuus ütles, et tervitab igati kohustust end uuesti atesteerida, sest praegu töötab sellel alal väga erinevate oskustega inimesi, mõni neist pole ühtegi eksamit läbinud. Ka akte kirjutatakse Kuusi andmeil välja niisama.

„Uus atesteerimine peaks kindlasti olema. See töö ei ole päris nii, et ükskõik kes ja iseenese tarkusest teeb,” sõnas Kuus.

Leo Kalme sõnul ei ole klient kohustatud korstnapühkijale teenuse eest tasuma, kui pühkija ei kirjuta välja ametlikku akti või kui ta puhastab ainult tolmuimejaga. Kindlasti tuleb kasutada ka vaierit ehk trossluuda, mis hõõrub korstna seina küljest küttejäägid lahti.

Korstnapühkija akt on eriti oluline, kui majas peaks juhtuma õnnetus: ilma aktita maksab kindlustus hüvitist 30 protsenti vähem.

Kui korstnapühkija märkab kliendi küttekollete juures midagi tuleohtlikku, peab ta sellest klienti teavitama ja esitama päästeametile puuduste kõrvaldamise kohta ettepaneku. Ka ühtegi uut kütteseadet ei tohi elamisse paigaldada korstnapühkija aktita.

Praegu on Eestis teenistuses ligi 150 korstnapühkijat. Korstnapühkijate ametitunnistusi on välja antud 253 (neid on antud ka näiteks päästetöötajatele).