9. detsembril korraldas EPMÜ taimebiotehnoloogia uurimiskeskus Evika koos AS-iga Kemira GrowHow tavapärase aastalõpu kartuliseminari. Seekordne talvine teabepäev kandis 10. järjekorranumbrit. Õigupoolest sai üritustejada alguse veelgi varem: 15 aastat tagasi alustati koos soomlastega suviseid kartulipäevi.
Tänavune keeruline kartuliaasta valmistas peavalu paljudele kasvatajatele. Aga eks paneb äärmusolukord nii teadlased, viljelejad kui ka töötlejad aru pidama ja otsima lahendusi edasiminekuks. Selleks taolised seminarid vajalikud ongi.
Järgnevalt mõningaid mõtteid, mida teabepäeval välja öeldi.
* Kartulitöötlejatele on tänavu probleemiks sobiva suuruse ja kvaliteediga mugulate hankimine Eestimaalt. Seepärast ollakse sunnitud sisse tooma näiteks Belgiast, kus kohapealne hind meie rahasse arvestatult alla 90 sendi. Pole ka ime, sest sealne saagikus oli tänavu tavalise 40-50 asemel 70 t/ha.
* Eesti tarbijale on kauplusest kartuli ostmisel siiski veel määravaks hind. Kui välismaised mugulad ikka oluliselt odavamad (küsitluste põhjal hinnavahe 30%), tõstab käsi need ostukorvi, ehkki süda ihkab kodumaist kaupa.
* Eesti tootjate müüdavatel kartulitel on sageli mehaanilised vigastused, traatussi kahjustused ja mugulatesse sissekasvanud umbrohujuured (orashein).
* Probleemiks on kartulikahjustajad: kui seenhaigusi saab veel õigete tõrjevõtetega vaos hoida, siis viirused ja viroidid kemikaalidele ei allu. Viimastest saab vaid hoiduda, hankides tervet seemnematerjali.
* Alates 2006. aastast peab iga müügisuunitlusega tarbekartulikasvataja uuendama aastas vähemalt 20% oma seemnevarudest sertifitseeritud materjaliga.
Allikas: kartuliseminar
www.aiandus.ee/loe.php?id=452.
Lisateave kartuli kohta:
www.aiandus.ee/e_vaata.php?id=82.
|
