Kümme päeva tagasi ilmus Novaatoris palju vastukaja leidnud lugu Vaiksel ookeanil hulpivatest prügisaartest, mis ületavad pindalalt Prantsusmaa.

Nüüd on Briti ajaleht The Independent avaldanud selle kohta värsket infot. Selgub, et prügisupi pindala on oluliselt suurem, ületades kaks korda Ameerika Ühendriikide pindala.

Ameerika okeanograaf Charle Moore, kes selle prügimäe või prügikeerise juhuslikult avastas, usub, et kokku on seal loksumas umbes 100 miljonit tonni rämpsu.

USA Algalita mereuuringute fondi uurimisdirektor Marcus Eriksen ütles, et inimesed arvavad, et tegu on justkui saarega, mille peal on võimalik kõndida. „See pole päris nii. Pigem on see nagu plastisupp, mis hulbib lõputul alal, mille suurus on võib olla kaks korda nii suur kui USA.”

Okeanograaf Curtis Ebbesmeyer, kes on tuntud mereprügi uurija, võrdleb Vaikse ookeani prügikeerist suure vabalt ringi liikuva loomaga. „Kui see loom jõuab maa lähedale, nagu näiteks Hawaii saarestikus, siis on sel dramaatilised tagajärjed – rand on plastitükke täis.

Umbes viiendik prügist on pärit laevadelt ja naftaplatvormidelt. Ülejäänu on merre visatud kaldalt. Leida võib kõike – jalgpalle, kajakke, Lego-klotse ja kilekotte.

Moore sattus saarele otsa 1997. aastal, kui püüdis jahiga tulla otseteed mööda Hawaiist Los Angelesse. Tavaliselt meresõitjad väldivad seda piirkonda, sest seal on vähe tuult ning domineerivad kõrgrõhkkonnad.

Ta oli hämmastunud kui leidis end ühtäkki keset prügi ja nii päevade kaupa. Tuhandeid miile kaldast eemal. „Alati kui ma tulin tekile ujus prahti meist mööda,” ütles ta.

Moore, kellel oli osalus perekonna naftatööstuses, müüs oma osaluse ning hakkas keskkonnaaktivistiks. Ta hoiatab: kui tarbijad ei vähenda ühekordsete plasttoodete tarbimist, siis on kümne aasta pärast seda plastisuppi seal ookeanis juba kaks korda samapalju.

Sel aastal kavatsevad Algalita fond ja Hawaii ülikool ühist ekspeditsiooni, et prügisuppi uurida. Hawaii ülikooli okeanograaf David Karl ütles, et prügisupi puhul on tegu uudse olukorraga. Varem ookeanisse sattunud praht lihtsalt lagunes bioloogiliselt. Moodsa aja saavutus – plast – püsib aga kaua.

Vaikse ookeani prügilasust on leitud plastesemeid, mis on üle poole sajandi vanad. „Kõik plastid, mis on viimase poole sajandi jooksul ookeani sattunud on ikka veel kuskil alles,” ütles keemik Tony Andrady.

Moore aitas ka seletada asjaolu, miks prügisaart pole näha satelliitfotodel. Sodi on poolläbipaistev ning hulbib enamasti allpool veepiiri, seetõttu on seda võimalik näha vaid laevadelt.

ÜRO keskkonnaprogrammi andmeil sureb plasträmpsu tõttu aastas üle miljoni merelinnu, samuti üle 100 000 merelooma. Surnud merelindude sisikondadest on leitud süstlaid, välgumihkleid ja hambaharju, mille nad on ekslikult toidu pähe alla neelanud.

Erikseni sõnul on meres hulpiv prügisupp oht ka inimeste tervisele. Väikesed plasttükid imavad endasse kemikaale, näiteks pestitsiid DDTd, mida keskkonnas leidub endiselt väga suurtes kogustes. Mürgised plastitükid jõuavad mereloomade, kalade ja lindude kaudu toiduringesse. „Mis jõuab ookeanisse, jõuab ka loomadesse ning nende kaudu inimese taldrikule,” ütles ta.

Allikas: Äripäev 5.02.08, Villu Päärt.