Viimase kümnendi kõige soojem jaanuar pani Ruhnus lumikellukesed õitsema.

Ilmajaama kinnitusel oli tänavune jaanuarikuu viimase kümnendi kõige soojem. Aasta esimesel kuul olnud erakordse talvesooja kinnituseks hakkasid Ruhnu saarel juba esimesed lumikellukesed õitsema.

“See on ikka enneolematu,” kostis Buldersi talu peremees Kaarel Lauk, kelle aianurgas avanevad kevadlillede valged nupud tavaliselt märtsis. “Varasemast ma sellist asja ei mäleta, et lumikellukesed oleks juba esimesel veebruaril õitsenud – ikka nagu varavõitu veel.”

Veel soojem 1989. aastal

lmajaama jaanuarikuised vaatlusandmed aga osutavad, et tänavuses lumikellukeste ja ka näsiniinte varajases õitsemises ning mõnel pool kõrvu kostvas rasvatihaste kevadises sitsikleidi-laulus pole midagi üllatavat.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla tähendas, et seekordne jaanuar kujunes mullusest, mil ilm keeras jaanuarikuu keskel külmaks, tunduvalt soojemaks. “Kui eelmisel aastal küündis jaanuari keskmine õhutemperatuur 1,2 miinuskraadini, siis tänavu oli see näitaja vaid 0,4 miinuskraadi,” tõi Loodla esile. “Täpselt niisama soe oli jaanuar viimati kümme aastat tagasi. Tänavuse aasta esimese kuu teine dekaad kujunes aga läbi aegade palavaimaks.”

Veel soojem oli jaanuar 1989. aastal, kui keskmine õhutemperatuur ulatus koguni ühe plusskraadini.

Kuigi jaanuar on lõuna poolt tuleva õhu tõttu juba teist aastat järjest erakordselt soe olnud, peaks meie kliimas normaalseks peetavate ilmaolude korral olema siinmail käre talv. “Tavaliselt kipuvadki just jaanuar ja veebruar olema talve kõige pakaselisemad kuud,” osutas Loodla. “Tavapäraseks peetavate jaanuari ilmaolude korral peaks kuu keskmine õhutemperatuur jääma keskmiselt viis ja pool pügalat nullkraadist allapoole.”

Loodla viitas ka, et jaanuarikuusse jääb 1940. aasta talvel Jõgeval mõõdetud 43,5-miinuskraadine Eesti külmarekord.

Soe on eriti halb hüljestele

•• Järjekordne soe talv mõjub Eesti vetes elavatele hüljestele laastavalt, kuid loomade väljasuremise ohtu siiski veel pole.

•• “Valdavas osas Läänemere hüljeste harjumuspärastes poegimiskohtades praegu jääd ei ole ning kui seda lähiajal ei tule, siis mõjub see siinsele hülgepopulatsioonile laastavalt,” rääkis hülgeuurija Mart Jüssi.

•• Ta selgitas, et Eesti vetes elav viigerhüljes on arktiline loomaliik ning vajab poegimiseks kindlasti jääd. Samuti meie rannikul elava hallhülge jaoks on jää küll eelistatud poegimispaik, kuid parema võimaluse puudumisel sünnitab ta oma pojad väikesaartele, kus on hülgepoja jaoks hoopis ebasoodsamad tingimused.

•• Jüssi sõnul algab hüljeste poegimisperioodi kõrgaeg veebruari keskel ning kestab umbes märtsi lõpuni.

•• “See on see aeg, mil Läänemeri on jääs olnud. Kui lähiajal peaks tegema kõva pakast, siis oleks hüljeste olukord märksa leebem, kuigi tegemist oleks uue värske jääga, mis ei ole loomade jaoks kõige parem lahendus,” ütles ta.