Valla munitsipaalomandisse kuuluv 10,2 hektari suurune Kehtna park säilitab oma olemuse, ent elust tingitud vajadused sunnivad tegema korrektiive. Seepärast tellis Kehtna vallavalitsus maastikuarhitekt Raili Uustalult projekti 16 hektarit hõlmavale pargialale.

„Loss, kelder, viinavabrik, ait, tall ja valitsejamaja - praegune vallamaja - moodustavad mõisaansambli, mida ümbritseb park, aga juurde on tulnud hooned ja haljastus iidse pargi äärealadel: külalistemaja Varjula, majandus- ja tehnoloogiakool, vallamaja, kunstide kool ja lasteaia mänguväljak ja muud.

Oleme siit-sealt parki korrastanud, aga et õigesti edasi minna, kaasasime kõrvalolevad kinnistud ja tellisime suurema pargiprojekti, et näha ühtse tervikuna," selgitas valla heakorra- ja haljastusspetsialist Kaja Mõtsnik.

Mitu kaustatäit plaane räägivad Raili Uustalu põhjalikust tööst. Maastikuarhitekt ütles, et alustas hetkeseisu jäädvustamisest, arvestades pargi kujunemist ja väärtustades säilinud mõisaaegseid objekte.

„Kehtnas on ajalooline vabakujundusliku stiiliga park. Lähtusin pargiaedniku Georg Kuphaldti (1853-1938) plaanist, mille ta on teinud 1896. aastal. Kuphaldti kohta lisan, et peale Kehtna on ta olnud tegev Lohu, Olustvere, Toila-Oru, Kadrioru, Tsarskoje Selo ja paljude teiste kaunite parkide rajamisel.

Peaeesmärk on kokku viia pargi kompositsioon tänapäevaste ehitiste ja tegevustega," lisas Raili Uustalu. Kehtna pargi suurimaks võluks peab ta liigirikkust ning säilinud ja säilitatud põõsarinnet.

Pargi rekonstrueerimisplaani tutvustati ka vallamajas, kus arutelul osalesid Kehtna elanikud ja ametnikud, kelle asutuse maile laiendatud pargiala ulatub. Raili Uustalu hindas kõrgelt Kehtna rahva positiivset suhtumist ja asjakohaseid ettepanekuid. Eelmisel aastal saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 230 000 krooni, mis hõlmab koos pargi projekteerimisega ka maamõõdistuse, sellele lisandub valla omaosalus.

Kehtna parki ei hakata kusagilt lagedaks raiuma, kindlasti aga tuleb osade kaupa ise kasvama hakanud puid maha võtta ja avada pargivaateid. Kuhu vaja, istutatakse juurde uusi puid.

„Tohutuid ümberkorraldusi ei tule, esikohale jääb pargi heakorrastamine ning et murupinnad oleksid paremini hooldatavad ja kasutatavad," ütles Kaja Mõtsnik.

Valgustus, korralikud pargiteed, puhastatud kraavid, sillad, vaatamisväärsuste väljatoomine, iste- ja puhkekohad, laululava pargi veerel – niisugune peaks iidne park hakkama Kaja Mõtsniku sõnul välja nägema pärast noorenduskuuri läbitegemist aastate pärast.

Allikas: Nädaline 5.02.08.