Paljud maaomanikud on hädas muttidega, kes mulda hunnikutesse kergitavad ja sellega muru rikuvad.

Ani talu peremees Frank Kramer ütles, et mutid on tänavu talvel eriti toimekad ja majapidamise ümbrus on täis nende tehtud mullahunnikuid.

«Väljas on soe, eks sellepärast nad palju ringi liigugi,» lausus Kramer, näidates enda istutatud kuusehekki, mille all oli suuri värske mulla kuhilaid.

Peremees ei kavatse muttide vastu siiski sõjakäiku ette võtta, sest ta leiab, et neil on õigus looduses tegutseda.

Karksi valla Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma ütles, et ka seal kandis on mutte meeletult palju.

«Vaatasin pühapäeval: lund sajab, aga nemad lükkavad ikka usinasti,» rääkis Põldma ning täheldas, et loomakesed tegutsevad ka vesises pinnases.

«Kevadel tuleb tööle hakata ja mullahunnikud kas käsitsi või äkkega tasandada,» lisas ta.

Kahutanud pinnas ei heiduta

Loodusetundja Olav Renno selgitas, et soojal talvel on arvukad mullahunnikud tavaline nähtus, sest mutid suudavad vihmausse otsides käike rajada ka läbi õhukese külmunud pinnasekihi.

«Tavalisel talvel piirdub mutt vanade käikudega ja toitub varudest: ta nimelt hammustab vihmaussil närvitängu läbi ja jätab selle mõnda käiku toiduks. Selline vihmauss ei ela, sure ega ka roisku,» kirjeldas loodusetundja.

Renno lisas, et kui käikudesse tungib vesi, kolivad mutid kõrgemale. Pesa on üheainsa sissepääsuga ja üsna veekindel.

Külma ilmaga kergitavad mutid pinnast seal, kus see on vähem külmunud — näiteks lauavirna all. Puuriida aga võivad nad lausa ümber kallutada.

Soovitatav peletamine

Muttide vastu on võideldud lõksu ja labidaga, nende käikudesse on valatud vett ja lastud heitgaase. Praegu on poodides saadaval vibreerivaid mutipeletajaid ning keemilisi hirmutajaid. Lihtsam võimalus on torgata käikudesse aromaatseid oksi, näiteks toominga omi. Loomateadlased soovitavad eelistada peletavaid vahendeid hävitamisele, sest muttidel on looduses oma osa täita.

MUTT («Eesti Entsüklopeedia», Internet)

Suurema osa elust veedab mutt toiduotsingul.

• Ta uuristab pesakambri ümbrusesse uusi käike ja urgusid, olles võimeline kaevama kiirusega kuni 20 sentimeetrit minutis. Nii tegutseb ta järjest kolm-neli tundi, misjärel puhkab.

• Töötades kulutab mutt palju energiat ning seetõttu on ta väga ablas.

Allikas: www.sakala.ajaleht.ee 6.02.08, Jüri E. Kukk.