Kui põllumees pole just seaduste tundmise meister, kuid toetust saada tahab, tuleb tal leida põllumajandusnõustaja, kes ta eest rahataotluspaberid korda ajab.

Nagu Tõstamaa valla Sooselja talu peremees Madis Martson ütles, võib ta isegi seadusi tunda, kuid põllumajandustoetuse taotlemisel läheb vaja äriplaani ja selle koostamisel pole mõtet oma pead vaevata. On ju põllumajanduskonsulendid ehk nõustajad selleks koolitatud, et talumehele vajadusel abi anda.

Helista iga kell

Martson tunnistas, et on oma nõustaja Targo Pikkmetsaga väga rahul, sest kõik taotlused, mis tema kaudu on läinud, on raha saanud. “Mees on asjatundja, selles pole mingit kahtlust,” ütles ta. “Pealegi on tal väärt omadus hoida kogu info klientide kohta oma teada ja helistada võid talle iga kell, kui mingis asjas nõu vajad.”

Sooselja peremees lausus, et ehkki talul on harida vähem kui sada hektarit maad, vajab sellegi maa majandamine tehnika uuendamist ja seekordsesse taotlusesse sai kirja rullipress. “Teravilja kõrval kasvatan heina, millel on hea minek, korralik press kulub ära,” seletas Martson.

Lihula valla talumees Aldo Vaan väitis, et nõustajata on pea võimatu rahataotlusi esitada. “Äriplaani koostamisel on palju nüansse, mis sulle rahastamise tagavad, ja kuigi käin õppepäevadel, ei saa minagi nõustaja abita läbi,” rääkis ta. “Üsna mitu head aastat tagasi soovitas üks talunik mulle Pikkmetsa ja olen rahul – mees on väga hea suhtleja ja asjatundja.”

Kasari kooli reaalainete õpetajal Vaanil on talus harida 500 hektari ringis, teraviljakasvatuse kõrval peab ta lihaveiseid. “Sedakorda sai taotlusesse teraviljakombain,” avalikustas peremees. Vana tal küll olevat, kuid see kippuvat just sügisel kõige kiiremal viljalõikuse ajal rikki minema.

Tosin plaani valmis

Koonga valla Saare talunikust põllumajandusnõuandja Targo Pikkmetsa sõnutsi kukub väikepõllundusettevõtjaile investeeringutoetuse taotlusaeg homme kell 17 ja loomakasvatushoonete investeeringuile 20. veebruaril. “PRIA pikendas esimese toetuse tähtaega küllnädala võrra, kuid need, kes tulid oma sooviga lagedale viimasel minutil, jäävad sellest rongist maha,” andis ta teada.

Hea äriplaani koostamisele kulub Pikkmetsal vähemalt nädal. Homme lõppeva taotlusvooru jaoks on ta vorminud 12 plaani ja kõigi sisuks on põllutöömasinate pargi uuendamine. “Ma ei hakka loetlema, kes mida taotleb, kuid nõudlus on kõiksorti põllutehnika, eriti traktorite järele,” seletas ta.

Ehkki Pikkmets on nõustanud maakonna teise otsa talunikkegi, on tal tihedam koostöö Läänemaa ja selle piirile jäävate Pärnumaa talunike ning väikeettevõtjatega.

Tema koduuks on nõuvajajaile kogu aeg valla ja õppepäevad on rahvarohked. Kliente arvab ta kokku paarisaja ringi.

“Järgmise vooru tähtajani on veel paar nädalat ja praegu on mul koostamisel neli plaani loomakasvatushoonetele toetuse taotlemiseks,” teatas Pikkmets. Neljast üks ettevõtja tahab uuendada lauta piimakarjale, kaks lihaveistele ja üks lammastele.

Pikkmetsa sõnutsi on rõõmustav see, et kaks aastat tagasi investeeringut taotlenud põllumehed, kes siis rahasaanute hulka ei jõudnud, on eelistatud osalejaiks tänavusel voorul. Ja toetust väärivate hulka arvatakse ka need investeeringud, mille tegemisega alustas põllumees läinud aastal.

Allikas: Pärnu Postimees 6.02.08, Silvi Kanošina.