Jaanuari lõpu ilmauudised on viimastel aastatel olnud ikka sarnased ja kurvad: jahimehed äratavad mõne emakaru ja meri uhub randa naftaseid aule...

Aga nüüd on meil uus uudis ka, samuti kurb. Talv on olnud nii soe, et mesilasemad on võtnud nõuks hakata uut põlvkonda välja hauduma. Sügisel tuuseldas mesilat korralikult mesikäpp, nüüd on põhjust muretseda ka varase haude pärast. Ja mesikäpp olevat jälle liikvel.

Mesinik Tõnis Taal Lääne-Virumaalt ütleb, et tema nii sooja aastat ei mäleta. Talv läbi tuli võidelda ka sellega, et tihased tarusid tühjaks ei “koputaks”. “Tihaste järgi võib talvel kella õigeks panna, hommikul pool üheksa, lõunal ja õhtul pool neli käivad nad tarud läbi ja koputavad, natukese aja pärast käivad uuesti ja nokivad ära uudishimulikud mesilinnud. Sooja talve tõttu on mesilasi tarus hõredalt ja nad lähevad kergemini vaatama, kes seal koputab,” räägib Taal.

Mõmmipere

Muidugi on sada põhjust, miks karud on talvel üleval... Soe on ja küljealune lirtsub. Seda küll, kuid olulisem on, et karudele pole jäetud enam ühtegi kolgast – kõige kaugemates paikades liiguvad ATV-dega seikluste otsijad, metsalangetajad ja jahimehed... Me siin kodus arutasime Aotähega pärast orbudeks jäänud karupoegadest kuulmist, et jahimehi on õigupoolest ainult selleks vaja, et kui hunt on Punamütsikese ja ta vanaema alla neelanud, siis jahimehed aitavad nad välja. Küllap tasuks igaühel, kes kipub talvel looduse rahu rikkuma, korraks vaadata nende karuorbude lõpmatult kurbadesse silmadesse.

Aulid õlikatkus

Ja muidugi on juba tavaks saa-nud, et tormiste ilmadega merel liikuvad tankerid tühjendavad oma pilsivee karistamatult Läänemerre. Sõrve uhutud naftased aulid, lisaks krüüslid, kaurid, vaerad sülitab reostunud meri ühel päeval välja. Küllap hakkab ta seda ühel päeval tegema ka meiega. Enn Vilbaste ütleb, et suure tõenäosusega oleme avamerel talvituvale aulipopulatsioonile juba olulise põntsu pannud. Nii ei pruugigi rannarahvast mõne aasta pärast enam kevaditi tervitada hõige “aulii-aulii”, sest mustavalgekirjusid pikkade kõverate sabasulgedega aule lihtsalt pole.

Taimeilm

Kes teist ei kuulnud nädala jooksul, et saartel õitsevad võililled ja lumikellukesed? Olev Merivee kirjutab: “Tõrvas Keisripalu metsas tegid laupäeva hommikul näsiniined õied lahti.” Meil siin Peipsi kaldal ajasid nartsissid ninad mullast välja. Ja vahtramahlgi võiks liikuda, sest niivõrd suured on pungad. Mahlajooksu on vahel detsembriski olnud, teab Vello Keppart Luua metsakoolist. Kuid imelik on, et kui suurem osa Eestist oli kogu nädala lumetu ja kiilas, siis kolmapäeval tegime meie Järva-Jaanis lumememme. Lund paistabki sel talvel jätkuvat vaid kõrgustikele. Väiksemad järved on endiselt jääs, Peipsi kalda-jääs, kuid kaugemal on näha ka mõnusat lainemöllu. Meri aga on jäävaba – vaid Pärnus püsivad rannas endiselt inimese-kõrgused jääkühmud.

LASTELE

Ilmamäng: tuulevurr

Tormi on aasta alguse kohta olnud juba kuhjaga, aga vahva on olla ka ise tuule valitseja. Selleks võiks teha tuulevurri – õhukesele otsast ümaraks ja servast õhemaks vestetud 10 cm lauajupile tuleb ühte otsa puurida auk, selle külge siduda paarimeetrine linane nöör ja siis õues pea kohal keerutada. “Uua-uua, tuuli tõuse, too sa vastlaks värsket lunda!”