Otseülekanne metsloomade söögilaualt...

Siga ei ole loll. Vähemasti mitte nii loll kui inimene. Tema ülearu ei söö. Kui ta on nõuks võtnud end tunde nuumata, siis on sel kindel põhjus.

Asi on nimelt sellest, et siga haistab kehvemaid aegu ja ta mõistab ka ette süüa. Pealegi – kuu-poolteise pärast hakkavad emised poegima.

Ja oligi nii, et pärast läinudneljapäevast sigade söömisorgiat – kaks karja matsutasid ühtejutti õhtul kella poole kaheksast kella üheni öösel ja edasigi veel – läks ilm külmemaks ja metsaelu hangus.

Laupäeval vastu pühapäeva kostis häälekas torm läbi majaseinte ka inimeste kõrvu. Sead olid aga sel ajal kusagil varjulises tihnikus, tugev turi vastu tuult, rasvakiht abiks ning häda ei midagi.

Metsanotsudele pehme talv meeldib. Nende «tööriistakastis» on ülihea haistmis- ja kuulmismeel ning tõhus kärss, mis ei jäta neid hätta aga ka karmidel aegadel.

Huvi Tongal ja Iraanis

Looduskalender.ee  metsakaamera on pannud inimesi oma mõttemaailma servi tavalisest laiemale nihutama. Inimeste kodu- ja tööellu on lisandunud uus huvi: kuidas läheb Tartumaa metsaelanike elu?
Vaata metsafilmi…

Viimase nädala statistika räägib, et metsakaamera vaatajaid on enam kui 70 riigis, sealhulgas Tongal, Maltal, Iraanis, Uus-Meremaal, Filipiinidel ja Barbadosel. IP-aadresse, millelt metsakaamerat vaadatakse, on viimase seitsme päevaga registreeritud 44 424!

Veebikaamera pildi ülekannet korraldab Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet koos firmaga Kernel.

EENeti osakonnajuhataja Urmas Lett ei oska laespüsivat huvi kuidagi seletada.

«Läinudsuvine must-toonekurepaari Tooni ja Donna pereelu ülekanne seda küll ei ennustanud,» arutleb ta. «Praegu on pime aeg ja inimestel aega rohkem, ehk sellepärast?!»

Ka Tähtvere jahimees Mait Siimson on kaamera populaarsusest ärevil. Inimesed nõuavad söögiplatsile loomi!

Praegu jahiseltsil lisasööta jätkub, aga ei tea, kui kauaks.

Kui kellelgi on nisu, õunu või kartulit jagada, võib ühendust võtta Tartu Jahindusklubi kontoriga Võru tänavas (telefon 734 3717). «Tammetõrud, vaat need sobiksid hästi,» ütleb Siimson.

Piltide juurde

Tean küll, et tegelikult on metssigade arvukus kõikjal Eestis viimaste aastatega kasvanud.

Sedagi, et nad kipuvad oma tuhnimisega tegema inimestele rohkem peavalu kui meeliülendavaid hetki pakkuma.

Aga mis teha! Tunnen nüüd isegi juba lausa isiklikult kahte seakarja ja olen võlutud. Ühes on emis, kaks kesikut ja neli põrsast. Teises emis ja kaheksa põrsast.

Tean ka kahte kährikut. Reede õhtul kohtasin näiteks väga niru sabaga rebast.

Laupäeva keskpäeva paiku oli plats sagimist täis. Neli täismeest ja üks väiksem – nii kolme-nelja-aastane – kaevasid augu, tassid kohale pool palki ja kinnitasid sellele vägeva söögilaua.

Kotkauurija Urmas Sellis oli mulle ühes nädalaalguse kirjas usaldanud, et tal on endalgi üks plaan selle söötmisplatsi ja kaameraga. Et viimaks leiab nipi ja meelitab kaamera ette Eesti võimsaima röövlinnu merikotka!

Allikas: Tartu Postimees 4.02.08, Aime Jõgi.