Kuum ingveritee päästab meid talvel külmatundest ja toob leevendust külmetushaigustele. Ingver on ka tuntud mitte üksnes külmarohuna, vaid ka lausa põhimaitseainena köögis.
Aasia troopilistelt aladelt pärinev ingver on saavutanud populaarsuse tänaseks kogu maailmas. Ka meie poodides on teda nii köögivilja- kui ka maitseaineriiulitel. Parem on muidugi seda juurikat osta poest värskena, kuid pakike pulbrit võiks samuti kodus alati käepärast olla. Õhukindlalt hoituna säilib juurikas küllaltki hästi. Kui osta teda rohkem koju, võib teda ka sügavkülmutada, säilib väga pikka aega. Hea on teda külmunult kooritult riivida toidusse, kuid tee valmistamiseks on mõttekas riivida koos koorega.
Ingveri toime aluseks on juures leiduvad parkiva maitsega eeterlikud õlid. Temas leidub ka hulk bioaktiivseid aineid, mineraalaineid ja vitamiine. Vitamiine sisaldab küll ainult värskelt kasutatav taim (juur). Kuivatamisel läheb tast enamik vitamiine kaduma. Mineraalainetest on temas märkimisväärselt rauda, joodi, kaltsiumi, mangaani ja magneesiumi ning need säiluvad ka kuivatamisel. Kuna kogused, mida kasutame, on suhteliselt väikesed, siis nende panus organismi varustamisel mineraalainete ja vitamiinidega on üsna väike.
Kes talvel külmetushaiguste või külmatunde all kannatavad, leiavad ingverist suurt abi.
Raviks igat moodi
Kuum ingveritee kulub alati ära külmetushaiguste korral. Soodsalt mõjub ingver seedimisele ja üldse soolte tegevusele. Ta paneb kiirelt liikuma seismajäänud toidujäägid, vähendades kahjulike ainete imendumist verre ja samas leevendab kõhukinnisust ja väldib puhitusi. Ingver aitab ka oksendamise ja iivelduse vastu, kuulub isegi lennusõiduks mõeldud tablettide koostisesse. Lõõgastavalt mõjuvad ingverivannid, milleks tuleb enne ikkagi teha tõmmis ja seda valada vastavalt enesetundele vannivette.
Hellitavalt tunnistab Tiibeti meditsiin ingveri soojendavaks taimeks. Ja see on tõepoolest nii, sest ta annab energiat, tekitab külmetusel kohe sooja tunde, võtab ära palaviku jne.
Ingverijuur leevendab seedevaevusi nagu iiveldust, kõrvetisi, kõhupuhitust ja kõhulahtisust.
Ingverjuur mõjub soodsalt südamele ja veresoonkonnale, langetab vererõhku ja alandab vere kolesteroolisisaldust. Ta aitab vältida südamelihaste infarkti ja veresoonte tromboosi.
Teadlased on ammu tõestanud, et ingverijuure tee pidev joomine hävitab gripiviirused, stimuleerib organismi immuunsüsteemi.
Ingver soodustab higistamist ja aitab seega organismist eemaldada kahjulikke aineid. Seega on ingverijuure tee asendamatu külmetushaigustel.
Ingverijuur toob kergendust naistele menstruatsioonivalude korral, leevendab migreeni ja liigesepõletikku.
Ingverijuure närimine või sellest tee joomine aitab merehaiguse korral, mis ületavad igasugused ravimid.
Ingver on lõõgastava ja valu vaigistava toimega, on kasulik ka liigeste hädadel.
Koos võilillejuurega on arstid soovitanud juua ingveriteed (1:1) maksahaiguste korral.
Krooniliste kopsuhaiguste, ka tuberkuloosi puhul on ingveritee omal kohal. Siin sobib juurele lisada liivateed vastavalt maitsele. Pidevaks kasutamiseks võib sel puhul olla ka tinktuur, mida võetakse enne sööki 15-20 tilka (0,5 purki peenestatud juurt täidetakse viinaga, lastakse tõmmata soojas 2 nädalat).
Ingveritee aitab puhastada jämesoolt. Eriti hästi mõjub tinktuur koos paakspuu koorega (1:1), mida võetakse 10-15 tilka 20 min enne sööki. Võib teha ka tõmmise, mida võetakse 2-3 sl enne sööki (3 sl peenestatud juurt 1 kl veele, keedetakse 10 min).
Paljudele inimestele, kes kannatavad sagedaste peavalude all, on abi olnud kuiva ingveripulbri sissevõtmisest (noaotsatäis koos sooja veega). Tugeva antioksüdandina on ingverijuurest abi ka vähi puhul.
Toidu- ja maitsetaimena
Ingveri tervislikkus ja hõrk maitse muudab ta meeldivaks lisandiks paljudele toitudele, alates salatitest ja lõpetades magustoitudega. Ka toiduainetetööstus pole unustanud ingveri, mida lisatakse paljudele jookidele, küpsistele, saiakestele, kommidele, kompottidele, salatitele jm. Alkohoolsed joogid on paljud ingveriga maitsestatud, eeskätt liköörid ja nalivkad.
Ingver on väga populaarne Inglise köögis, kus lisatakse pea kõikjale. Nende rahvuslik õlu ja ingverikoogid on turistide hulgas populaarsuse võitnud, ostetakse kaasa kui suveniire.
Ingveripulbrit on lisatud paljude maitseainete segudesse. Ka eestlased on alati teda kasutanud, kuid ikka rohkem pidutoitudes, ingveriga saia tehti ikka pühadeks ja kõrvitsasalat ingveriga oli enamasti jõulutoit. Arvan, et ingverita jääks piparkoogid valmistamata!
Tänapäeval, kus pulber-maitseainena kõikjal müügil, samuti värske juurena suuremates poodides, ei tohiks me enam nii tagasihoidlikud olla sellise väärt maitsejuurvilja kasutamisel. Mugavamad perenaised kasutavad valmispulbrit, kuid veel parem on juurena kasutada, st riivime sellest vastavalt vajadusele. Juhul, kui kodus poest ostetud juurikas kuivab, saame ta uhmris või kohviveskis peenestada ja panna kinnisesse purki hoiule (aroom ja maitse saab tugevam kui poest ostetud pulbril).
Aasiarahvastel on kombeks enne sööki ergutada süljenäärmeid sidrunimahla ja soolaga maitsestatud ingveriviiluga. Arvan, et selline suupiste võiks olla meilgi toidulaual, ainult ilma soolata! Ergutab samamoodi süljenäärmeid ning parandab toidu omastatavust. Need, kellele meeldib toite maitsestada küüslaugu, peterselli või mädarõikaga, võiks lisada ka ingverijuurt.
Toidud, kuhu sobib lisada kaneeli, võiks maitsestada ka ingveriga. Õuna- ja porgandikook ning kaalikavorm saab imeline, kui lisada ohtralt ingveri. Juhul kui laual rasvasem liharoog, siis võiks juurde pakkuda kuuma ingveriteed, kuid suvel hoopis külmana lihtsalt janu kustutamiseks. Imeliselt sobib marinaadidesse, juurvilja-, liha-, kala-, vorsti- ja linnulihatoitudesse (20 min enne valmimise lõppu)
Kui kodudes tehakse magusaid hoidiseid, siis sinnagi võib lisada ingveri (kompotid, keedised, marmelaadid jt). Valmistada võib ka siirupisse hoidistatult (kooritud juurest umbes 2 cm suurused viilud keeda siirupis läbipaistvaks), mida on mõnus hiljem kasutada jookide ja magustoitude maitsestamiseks. Muide, ka jäätise ja vahukoore peale sobib ingveripulbrit riputada! Kui suures koguses, jääb igaühe enda otsustada. Nii kasutades seda väärtuslikku juurikat, teeme organismile üksnes head.
Allikas: www.terviseleht.ee nr 4, 2008, Aive Luigela. 
