2. veebruaril tähistab kogu maailm rahvusvahelist märgalade päeva, mille teema sel aastal on "Rikkumata märgala, terve inimene". Rahvusvahelise märgalade päeva eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust märgalade väärtustest ja kasulikkusest.

Eesti puhul on hinnatav, et meil on märgalasid ohtralt ja paljud neist on ka looduskaitse all. Tähtsamatest on rõõm loetleda Matsalu, Vilsandi, Soomaa rahvusparke, Muraka, Endla, Nigula, Alam-Pedja, Emajõe Suursoo looduskaitsealasid.

Positiivne on ka Riiklliku Looduskaitsekeskuse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töö matka- ja looduse õpperadade ehitamisel - võimaluste loomine soodega tutvumiseks.

Siiski pole Eesti märgalade säilimiseks piisavat tagatist - Eesti soode rikkust ohustab nii piisava teabe puudumine kui ka kasutusviiside reguleerimatus.

ELF peab probleemseks, et Eestis käsitletakse ühemõtteliselt turvast taastuva loodusvarana. Turvas on küll taastekkiv ressurss, kuid näiteks ammendatud turbakarjäärides see inimlikus ajamastaabis ei taastu.

Eesti märgaladel - soodes - kavandati Riigikontrolli andmetel turba kaevandamist 2005. aastani mahus, mis ületas olemasolevate teadmiste põhjal turba juurdekasvu viiekordselt.

Alternatiivenergeetika arendamisel suureneb surve turbakaevandamisele tõenäoliselt veelgi. Turba kasutuselevõtt soojus- ja elektrienergia tootmisel ei ole ELFi hinnangul käsitletav taastuvenergeetika arendamisena.

Üha suureneb ka metsakuivenduse surve, seda nii RMK hallatavates kui ka erametsades. On kahetsusväärne, et kuivendusobjektide rajamisel või rekonstrueerimisel jäetakse keskkonnamõju piirnevatele aladele ja kooslustele hindamata või puudulikult arvestatuks.

Eestis on senini piisavalt lahendamata turba juurdekasvu kaardistamise ja hindamise korraldamine, soode inventeerimise lõpetamine, kaevandamisele minevate alade määratlemine, sh. rikutud alade lõpuni kaevandamine ja taastamine.

Problemaatiline on ka kuivenduse poolt mõjutatud alade edasine käekäik. Eestis on hulgaliselt kraavitatud soid, kus on juba kaotanud nii loodus kui ka tulu lootnud inimene - metsade juurdekasv pole suurenenud, turvas on jäetud kasutamata (kaevandamata), veereziim ja sooliikide elupaigad on aga kahjustunud. Samas on teadmata selliste märgalade kohalikku elukeskkonda kujundavad omadused - märgala kui puhta vee reservuaar, lokaalse veereziimi hoidja ja kliima kujundaja.

ELF on koostöös Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi, RMK, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Eesti Märgalade Ühinguga otsimas rahastust üle-eestilise inventuuri lõpetamiseks ja kaitsealuste soode taastamistöödeks Edela-Eestis.

Eesti Turbaliidu 15. aastapäeval novembris 2007 tehti ELFi poolt ettepanek taaskäivitada probleemide lahendamiseks Rahvusvahelise Turbaliidu Eesti haru tegevus, etühes huvigruppide - turbatööstuse, riigi ja looduskaitsjatega - leida lahendusi ja koguda infot turbakaevandamismahtude ja -alade täpsemaks määratlemiseks eesmärgiga mitte kaevandada heas seisundis soodes, kasutada turbaressurssi säästlikult ning määratleda turvas taastumatuks loodusvaraks.

Samuti ootab ELF pikisilmi Keskkonnaministeeriumi-poolset tegevust Eesti soode kaitse ja säästliku kasutamisega seonduvate keskkonnakaitse-alaste küsimuste lahendamiseks - juba 1999. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega kokkukutsutud algatusgrupi töö käivitamist.

Info: Marko Kohv, Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht, tel 5666 3752; Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht, tel 529 5933.