Saare Maavalitsus saatis siseministeeriumile täpsustatud teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mis kehtestamise järel keelab ehitamise väärtuslikele põllumaadele.

Jaanuari lõpul lõi väärtuslikule Rootsivere küla põllumaale ehitustegevust välistava otsusega pretsedendi Muhu vallavolikogu. Muhulased lähtusid põllumaad elamumaaks muutva detailplaneeringu algatamisest keeldudes valmivast Muhu üldplaneeringust, kus kõrge väärtusega põllumaad ja miljööväärtusega piirkonnad ajalooliste külade ümber määratakse ehituskeelualaks.

Samamoodi on alates 2006. aastast kehtiva üldplaneeringu alusel toimitud Kärla vallas, mis aga merega ei piirne ja seetõttu sealkandis pole eriti täheldatud arendajate survet põllumaadele ehitamiseks. Väärtuslikud põllud on määratletud ka menetluses olevas Lümanda valla üldplaneeringus ning Orissaare ja Pihtla valla rannaalade osaüldplaneeringus.

Kõigis teistes valdades lähtutakse põldudel ja miljööväärtusega aladel ehitustegevust reguleerides loodus- ja muinsuskaitselistest piirangutest, mille alusel saavad ehitust takistada riiklikud keskkonnateenistused või muinsuskaitseamet.

Keskkonnateenistus saab küll viidata kohalikele omavalitsustele konkreetsete detailplaneeringute ettepanekutes, et maaüksus jääb väärtuslikule põllumaale, kuid see on vaid soovituslik.

Nii näiteks viidatakse ühes Laimjala vallavalitsusele saadetud kirjas, et Saaremetsa küla Mõisamäe maaüksus asub väärtuslikul põllumaal. “Tuleks kaaluda, kas antud planeerimislahendus [kuueks elamumaaks kruntimine] on parim väärtusliku maastiku kasutusviis,” soovitab keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas kirjas Laimjala vallavalitsusele.

Küll aga muutub olukord maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kehtestamise järel. Siis muutub selle jälgimine kohalikule omavalitsusele kohustuslikuks.

Teemaplaneeringu eelnõus seisab, et väärtuslikeks põllumaadeks määratakse põllumassiivid Saare maakonnas, kus mulla boniteet on vähemalt 35. Teemaplaneeringu järgi “väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata”, “kõrge viljelusväärtusega põllumaad tuleb võimalikult kasutuses hoida haritava maana”, “hoida maad avatuna (vältida võsa teket, niita), eriti maanteedega külgnevaid ja külade vahetus läheduses asuvaid põlde”, “vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja -vared”.

“Teoreetiliselt oleks väärtuslikele põldudele elamumaa planeerimine võimalik vaid üldplaneeringu kaudu, sellega tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks,” ütles Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja kt Agne Peetersoo.

Praegu on teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eelnõu teisel ringil järelevalves siseministeeriumis. Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lass ütles, et esimest korda saatis maavalitsus eelnõu neile novembris.

“Kuna järelevalvekomisjon leidis, et planeeringu tekstiosa vajab mitmeid parandusi/täpsustusi, tagastasime planeeringu maavalitsusele korrigeerimiseks,” rääkis Lass. “Sealjuures oli meie osakond nõus maavalitsusega korrigeerimise käigus vajadusel koostööd tegema, seda me ka teeme.”

Lassi sõnul on kõige tähtsam siiski see, et suur ja maakonna keskkonnakasutust hästi suunav töö on ära tehtud. “Nüüd on töö sõnastusi vaja niimoodi korrigeerida, et mõne õiguslikult ebaõnnestunud sõnastuse tõttu ei oleks võimalik kogu tööle “vett peale tõmmata”; selleks tuleb kulutada täpselt nii palju aega, kui vaja,” lausus ta.

Agne Peetersoo sõnul saadeti parandatud versioon siseministeeriumile 16. jaanuaril. “Ministeerium on andnud lootust, et järgmisel nädalal saab see nende poolt üle vaadatud,” lausus ta. “Väärtuslikke põldusid samas ministeeriumi märkused ei puudutanud.”