Eesti metsatööstuses on praegu üsna keeruline olukord, sest oma puiduressursist kasutatakse töösturite hinnangul alla poole kavandatust, puidu defitsiiti leevendati impordi arvelt, kuid seegi võimalus on kadumas, sest peamine partner Venemaa kehtestas ülikõrge tollimaksu.

Toormenappuses sulges StoraEnso kevadel oma Sauga saeveski, uksed on kinni pannud ka paljud väiksemad saetööstused, kõik saeveskid on palgipuudusel vähendanud oma tootmismahtu.

Metsanduse arengukavas loeti optimaalseks raiuda aastas 5,3 miljonit tihumeetrit ehk 42 protsenti okaspuid ja 7,3 miljonit tihumeetrit ehk 58 protsenti lehtpuid.

Kui aastatel 1997–2001 raiuti Eestis metsa üha kasvavas tempos, siis viimastel aastatel on raiemahud kahanenud pea poole võrra, jäädes 2005. aastal SMI andmetel 6,4 miljoni tihumeetrile.

Aastatel 2006 – 2010 võiks statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel, lähtudes metsanduse arengukavas toodud optimaalsetest raiemahtudest,  raiuda Eestis aastas puitu 16 miljonit tihumeetrit, sellest leppa 4,7, kaske 3,7, kuuske 2,85 ja mändi 2,4 miljonit tihumeetrit.

Aluseks metsanduse arengukava

Metsanduse arengukavas aastani 2010, mille Riigikogu kiitis heaks 2002. aasta 13. novembril, toodud optimaalse raiemahu arvutustes kasutati statistilise metsainventuuri 1999-2001. aasta andmeid.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärt ütles, et optimaalse raiemahu leidmise aluseks on metsade liigiline ja vanuseline struktuur ja raiekriteeriumid, uuendusraiete osas eelkõige raiet lubavad vanused.

Arvutused tehti kogu Eesti metsa kohta, olenemata omandivormist, arvestusest jäid välja hoiumetsad (6,4 protsenti kogu metsa pindalast), kaitsemetsade (16,3 protsenti kogu metsa pindalast) raiemahuks võeti pool võimalikust.

Leiti, et optimaalne on aastas teha 32 9000 hektarit ja 10,6 miljonit tihumeetrit uuendusraieid ning 25 100 hektarit ja 2 miljonit tihumeetrit harvendusraieid (kokku 12,6 miljonit tihumeetrit). Sanitaarraiete maht on otseses sõltuvuses looduse kapriisidest, kuid keskmisena ei tohiks see olla enam kui 0,5 miljonit tihumeetrit aastas. Tagamaks uue väärtusliku metsapõlvkonna teke, leiti, et valgustusraieid tuleb teha vähemalt 30 000 hektaril aastas.

Uuendusraiete mahu leidmiseks kasutati Metsa korraldamise juhendis toodud arvestuslangi arvutamise valemeid. Arvutatud lankide alusel määrati eksperthinnanguna “Eesti arvestuslank”, mis tagab puiduressursi optimaalse kasutamise, seda ka pikemas ajaperspektiivis.

Raiutava tagavara leidmiseks kasutati puuliikide küpsete puistute hektaritagavarasid. Puistute ebaühtlase vanuselise jaotuse korral on arvestuslank kompromiss ühtlase metsakasutuse ja puistute optimaalses eas raie vahel. Võimaliku harvendusraiete mahu leidmiseks analüüsiti lati- ja keskealisi Ia-III boniteediklassi (männikutes ka IV boniteediklassi) keskmisest suurema täiusega puistuid (okaspuupuistutes täius vähemalt 0,75, lehtpuupuistutes 0,80). Sanitaarraiete maht määrati eksperthinnanguna, valgustusraie pindala leidmisel tugineti optimaalsele uuendusraiete pindalale ja selle puuliigilisele jagunemisele.

Prognoos optimistlik

Lisaks raiemahule aastateks 2001-2010 prognoositi ka võimalikku uuendusraiete mahtu aastateks 2011-2040. Iga järgneva aastakümne prognoos põhineb eeldusel, et igal eelneval kümnendil tehakse raieid kavandatud mahus.

Enn Pärt tõdes, et majanduslikult olulisemate puuliikide osas on suundumus männikute ja kaasikute raie suurenemisele ja kuusikute raie vähenemisele.

Üldine arvestuslangi vähenemine peaks tulenema eelkõige haavikute ja hall-lepikute raie olulisest vähenemisest, kuid arvestades nende puuliikide senist raiemahtu, ei ole see tõenäoline.

Riigimetsa metsamaa pindala on 816 500 hektarit, millest 15,3 protsenti võtvad enda alla hoiumetsad, 19,4 protsenti kaitsemetsad ja 66,3 protsenti tulundusmetsad.

2005. aasta algusega võrreldes on hoiumetsi lisandunud 0,6 protsenti, kaitsemetsi 1,1 protsenti, tulundusmetsi on vähemaks jäänud 1,7 protsenti.

Kui 1988. aastal raiuti Eestis 74 protsenti puidust riigimetsast, 25 protsenti põllumajandite metsast ja 1 protsent muudest metsadest, siis aastal 2002 raiuti 30 protsenti puidust riigimetsast ja 70 protsenti erametsast.

Allikas: www.vooremaa.ee 1.02.08, Helve Laasik.