Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve hinnangul eeldab raie suurendamine 1 miljoni tihumeetri võrra investeeringuid metsatehnikasse 270 miljonit krooni.

“Et tõsta raiemahud optimaalsele tasemele, tuleks metsatehnikasse investeerida miljard krooni,” tõdes Talijärv.

Investorite jaoks on tema sõnul tähtis riigi sõnum – kas võetakse midagi ette metsade majandamise hoogustamiseks. Raiemahtude suurendamine sõltub metsaomanike tahtest ja huvist metsi majandada, praegu see huvi enamikul puudub.

Keskkonnaministeerium on alustanud ka metsaseaduse muutmist eesmärgiga vähendada bürokraatiat. Ühe olulisema muudatusena on plaanis loobuda metsamajandamiskavade kehtestamise nõudest, asendades selle kohustusega kanda metsainventeerimisandmed metsaregistrisse. Muudatuse tulemusena langeb ära vajadus metsamajandamiskava ümbertegemiseks juhul, kui muutub metsanduslik seadusandlus või majandamisepiirangud. Metsamajanduslike tööde kavandamise ja lubamisel aluseks saab eelkõige metsa kirjeldus.

450 000-kroonine maksuvabastus kümne aasta peale

450 000-kroonine tulumaksuvabastus kümne aasta peale oleks metsaomanikele andnud võimaluse olla aus, sest niiviisi saanuksid nad raieid plaanida ning korra kümne aasta jooksul suurema koguse puitu raiuda, tunnistas Eesti suurima kohalikul kapitalil põhineva metsakontserni Lemeks  juht ja üks omanikke Jüri Külvik.

Et Venemaa on lõpetanud puidu Eestisse veo ja see on tekitanud raskusi siseturu vajaduste katmisel, tuleks kohalikke metsaomanikke motiveerida oma metsi raiuma maksusüsteemi muutes.

Millegipärast soosib riik endiselt metsa raiumata jätmist või siis raiumist kõveraid skeeme kasutades.

Eesti praegune maksusüsteem on üles ehitatud nii, et kui aus metsaomanik raieid teeb, siis pärast seda talle eriti midagi kätte ei jää. Eesmärk on saavutada olukord, et raie tegemine ja sealt saadud puidu realiseerimine muutuks metsaomanikule tulusaks ettevõtmiseks. Ja kui see on tulus ettevõtmine, siis on nad valmis ka rohkem raiuma. Eriti puudutab see hooldusraieid ja madalama kvaliteediga metsa raieid, mida viimastel aastatel on tehtud väga väikeses mahus.

Külvik selgitas, et 45 000-kroonine maksuvabastus metsaomanikule aastas ei sunni teda raiuma ega veel vähem ausalt raiuma. “See on vaid üks koorem palki. Aga raiuda pole mõtet, kui ülestöötamise kulu ei ole võimalik saadud tulust maha arvata. Osa inimesi ei taha põhimõtteliselt füüsilisest isikust ettevõtjateks hakata ja ongi nokk kinni – saba lahti olukord,” tunnistas ta.

Kui on tarvis raha maja või lauda kohendamiseks või milleksi muuks, siis on lihtsam pangast laenu võtta kui metsa raiuda. Enamik metsaomanikke on ausad. Ja tulemuseks on, et suur osa metsa on raiumata ja mädaneb jalapeal.

Kui 2005. aastal laekus eraisikutelt metsamüügist tulumaksu umbes 6 miljonit krooni, siis tegelikult oleks võinud laekuda 70-100 miljonit. Suur puitu tarbiv ettevõte peab arvestama, et paljud lühikese elueaga väikesed firmad kujutavad endast suurele ohtu, sest nende käest ostetud puit võib olla pehmelt öeldes väära päritoluga. Iga puidukoorma tekkelugu ja päritolu aga paraku looduses kontrollida ei jõua, küll aga registritest ja päritolupaberitest.

Allikas: www.vooremaa.ee 1.02.08, Helve Laasik.