Mesinike hinnangul on mesilaspered sooja ilma tõttu muutunud elavaks, aga kui temperatuur langeb, võivad nad hukkuda.

Karksi vallas Pollis aastakümneid mesilasi pidanud Antu Rohtla ütles, et aktiivseks on muutunud umbes kolmandik peresid.

«Kui tarud on soojad, näitab see, et elutegevus on alanud,» rääkis Rohtla. «Kui veebruaris peaks külma tulema, siis haue jahtub. Pealegi suureneb söödakulu, talikobar aga kõrvalraamile ei lähe ja võib nälga jääda.»

Lisasöötmist mesinik enne märtsi ei soovita, sest siis tekitavad mesilased ohtralt väljaheiteid.

Talvituvate mesilaste looduslikud vaenlased on hiired ja tihased. Nende vastu katavad mesinikud tarude esikülje kas kuuseokste või võrguga, et vaenlased lennuava juurde ei pääseks. Tihased kipuvad nimelt mesipuid toksima, et häiritud mesilinnud välja tuleksid.

Rohtla rääkis, et tänavu sigines märja ilma tõttu majade juurde varakult palju hiiri, kuid tema mesilaste ligi nad ei pääse. «See on mesiniku enda hooletus, kui nad tarru saavad,» lausus ta.

Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk, kel on samuti Viljandimaal mesila, tunneb samuti muret oma perede pärast.

«Kui mesilased on soojaga rahutud, toituvad nad rohkem, ja kui nad pole tarru piisavalt süüa tassinud, ootab neid näljasurm,» ütles Kilk.

Teise murena nimetas ta mee kristalliseerumist kärgedes. «Juba möödunud suvel mett vurritades oli näha, et see võib kristalliseeruda. Sellist mett aga ei saa mesilane kärjest kätte ja jääb nälga.»

Möödunud aasta meesaaki hindasid paljud mesinikud keskpäraseks.

Allikas: Sakala 31.01.08, Jüri E. Kukk.